Aastaga topelthind: kartuli pöörane hinnatõus jätkub
Eesti Taimekasvatuse Instituudi liige Kalle Hamburg ütleb, et kuna juulikuu oli väga kuum ja oli suur põud, kus oodati vihma, oli ka saak kehvem. Samuti on ta arvamusel, et eelmise aasta väike kartuli kilohind oli tarbija meelest normaalne, kuid põllumeeste jaoks on see täielik enesetapp.
Tema sõnul oli eelmisel aastal saak parem, sellest ka suur hinnaerinevus.
Ta lisab, et Euroopas pole ka olnud praegu ületootmist, mistõttu ei saa Eestis müüa kartulit odavama hinnaga.
"Praegune kartuli kilohind on normaalne."
Tänavu oli samuti külm maikuu, mis võis tingida kehva saagi. Kartul vajab kasvamiseks sooja keskkonda, kuid maikuus seda ei olnud.
Ka TÜ Talukartul müügijuht Priit Siimon märgib, et suur hinnatõus tuleneb eelmise aasta ebaloomulikult madalatest hindadest. „2018 aasta kevadel oli kartuli hind kogu Euroopas madal, s.t kartulit oli rohkem kui jaeturg ära tarbis. Kuna on vaba turg, siis surus see ka Eestis hinnad ebaloomulikult madalaks," selgitab Siimon. „Nii Soome kui Läti hulgimüüjad pakkusid aktiivselt meie turul oma ülejääke, s.t venitasid vana kartuli müügiperioodi pikemaks ning siit tulenevalt ei saanud meie varajase kartuli tootjad küsida kauba eest õiglast hinda."
Ta ütleb, et kahe täiesti erineva hooaja hinnavõrdlus tõstab protsendid kõrgeks. 2018. aasta hindadega (umbes 0,10 eurot/kg) kartulitootmine Eestis Siimoni sõnul jätkusuutlik ei ole.
„Et kartuli tootmine kestma jääks, peaks tootja toodetud kilo eest saama vähemalt 0,20 eur/kg. See teeks kartuli jaehinnaks kusagil 0,50 eur/kg mis oleks minu arvates ka meie tarbijale igati taskukohane hind," lisab Siimon.
Selveris ja Prismas kõigub kartuli kilohind hetkel 60 eurosendi ja 1,3 euro vahel. Pestud kartulitel on hind veelgi kõrgem. Eelmisel aastal oli suvel kartuli kilohind vahepeal 15-18 eurosenti.
