Põllumehed nõuavad muutust: Eesti maksustab põllumeest lubatust kuus korda kõrgema aktsiisiga

Põllumajandusliku diiselkütuse hinna langetamiseks tuleb luua õigustatud isikute register, mille abil saaks soodsamat kütust müüa vaid põllutöömasinates kasutamiseks, avaldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri koht, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot. Nii ränk maksustamine vähendab eestlaste konkurentsivõimet.

Praegu saab põllumajandusele mõeldud odavamat diislikütust igaüks oma autosse osta ilma takistusteta. Ehkki see kütus on värvitud, on tema omadused samasugused nagu tavakütusel ning rikkumisega vahele jäämiseks peab sattuma maksuameti kontrollreidile, millised aga toimub harva.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime hoidmisel väga oluline meede. Peame tähtsaks, et soodusmääraga kütus oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi kättesaadav vastavalt tootmise tegelikele vajadustele,” rääkis põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Õigustatud isikute registri loomine aitab kontrollida eriotstarbelise kütuse müüki ning kütuse värvimine vähendada väärkasutuse riske.”

Riik saaks kokku hoida ligi viis miljonit eurot, kui erimärgistatud kütust müüdaks vaid nn õigustatud isikutele. Kokkuhoitud raha arvelt olekski Sõrmuse nägemuse kohaselt võimalik aktsiisimäära põllumeestele langetada.

Põllumehed ei toeta süsteemi sellist muutmist, kus aktsiisivahe kompenseerimine hakkaks toimuma tagantjärgi, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta liidud hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate ilmastikuoludega, mis oluliselt mõjutab kütuse tarvet.

Esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks eriotstarbelise diiselkütuse kasutamist lubada ka vedelsõnniku veol. See muudaks majanduslikult otstarbekamaks läga vedamise laudast kaugemal asuvatele põldudele, millel oleks omakorda väga suur keskkonnakasu – vedelsõnnikuga väetamise koormus jaguneks põldude vahel ühtlasemalt ja vähendada saaks ka mineraalväetiste kasutamist.

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga.

2018. aastal lubati tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust. Maksuameti hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.