Jurist nõustab: mida teha kui üürnik ei taha korterist välja kolida?

Üürimisel ja üürilepingu koostamisel puututakse tihti kokku mitmete keeruliste küsimustega. Erinevaid seadusi ning informatsiooni millest lähtuda on väga palju ning see võib osutuda äärmiselt tülikaks ja aeganõudvaks protsessiks. Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Anna Liiv ja jurist Getter Ulla annavad nõu, kuidas konfliktsete olukordade puhul käituda ning millal peaks pöörduma kohtu poole?

Kes aitab osapooli konfliktide korral?

Juhul, kui üürileandja ja üürniku vahel tekib konflikt, mida omavaheliste läbirääkimiste teel enam lahendada ei õnnestu, võib tekkida vajadus abi otsimiseks väljastpoolt üürisuhet. Üheks vaidluste lahendamise võimaluseks on pöördumine Üürikomisjoni poole. Üürikomisjoni poole saab pöörduda aga üksnes juhul, kui üüripinna puhul on tegemist eluruumiga ning üüripind asub Tallinna linnas. Kui aga Üürikomisjoni poole pöörduda ei ole võimalik ja konflikt ei lahene, tasub kaaluda pöördumist õigusabiteenuse osutaja poole. Vahel võib konflikti lahendamiseks piisata advokaatide vahendusel suhtlemisest, kes üritavad saavutada mõlemat poolt rahuldava kompromissi. Aga kui ka sellest ei piisa, tuleb pooltel konflikti lahendamiseks pöörduda üüripinna asukohajärgsesse kohtusse.

Millal on üürileandjal õigus pöörduda kohtusse, kui üürnik ei maksa, ei täida lepingust tulenevaid kohustusi ega soovi välja kolida?

Juhul, kui üks pool on rikkunud sõlmitud lepingut, on teisel poolel võimalus pöörduda nõudega kohtusse, samas esimese asjana ei pruugi see olla otstarbekas. Siinkohal tuleks aga omavahel võrrelda rikkumise suurust eeldatavate kohtukulude suurusega. Juhul, kui rikkumine on väike, võivad kohtukulud ületada oluliselt kohtu kaudu rikkumise hüvituseks saadut, mistõttu tuleks kaaluda kõigepealt konflikti lahendamist pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

See on eduka tulemuse puhul oluliselt kiirem ja odavam. Kui rikkumine puudutab tasumisega viivitamist, siis tekib üürileandjal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;

2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;

3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Üürileandjal on aga üürilepingu ülesütlemisõigus viidatud juhtumite korral üksnes siis, kui ta on andnud üürnikule võlgnetava summa maksmiseks mõistliku täiendava tähtaja ja see tähtaeg on möödunud tulemusteta.

Kui tegemist on juhtumiga, kus üürnik keeldub üüripinnalt pärast üürilepingu lõppemist välja kolima, peaks üürileandja pöörduma kohtu poole välja tõstmise nõudega ning vältima jõuga üüripinnale tungimist.