INTERVJUU | EAS sai uue nõukogu juhi EKRE ridadest: mu ülesanne on tõsta asutuse usaldusväärsust ja et sellest päriselt ettevõtjale kasu oleks
Tema uus ettevõte on puidust tarbe- ja dekoratiivesemete tootja Time OÜ, mis asutati 22.mail 2019. Vaatamata ettevõtte lühikesele ajaloole on juba toimunud ka nimevahetus - kuni 18. juunini kandis Time OÜ Pelletplant OÜ nime. Arvi Lossmann on seal nii omanik kui juhatuse liige.
Lisaks on Arvi Lossmann osanik Tartu vallas asuvas keemiatoodete tootmisettevõttes APChemicals OÜs, mis toodab private label põhimõttel autokeemiat olgu nendeks siis klaasipesud, jahutusvedelikud, mootoriõlid või lahustid. Turgudest on fookuses Baltikum, Soome, Rootsi, Norra, Belgia ja Holland.
Kompanii värskeim aruanne käib 2017. aasta kohta, siis kahanes käive 2,5 protsenti 7,7 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas 1,3 protsenti, 461 143 euroni. Arvi Lossmann on ettevõttes osanik 31,01 protsendiga. Ettevõtte asutanud Lossmann on on ühtlasi kompanii nõukogu esimees ja tootmisjuht.
Järgneb lühiintervjuu Lossmanniga.
Kas EAS-i tegevuses tuleks midagi muuta?
Hetkel on sellele küsimusele vara vastata. Oleme läbi viimas auditit, mis aitab ka selles osas vastuseid leida. Kuna Euroopa Liidu toetused Eestile on aastatega vähenenud, siis on ka EAS, kui üks toetuste jagaja, oma tegevusi pidanud korrigeerima. Samas pakub sihtasutus täna mitmeid teenuseid, näiteks koolitusi ja välisvisiite, mis vähemalt osaliselt konkureerivad erasektoris pakutavate teenustega. Riik peaks oma soodsamaid või tasuta teenuseid pakkuma siiski vaid seal, kus on olemas turutõrge.
Samuti on kavas läbi vaadata sihtasutuse sisene järelevalve süsteem ja muuta seda vajadusel tõhusamaks. Kuid nagu ütlesin, siin ei ole veel lõplikke seisukohti, need on vaid teemad, mida on plaan lähemalt vaadata.
Kas EAS on efektiivne organisatsioon?
Ka sellele küsimusele on täna veel vara vastata. Selge on see, et organisatsioon on Eesti mõistes suur ja mitmete funktsioonidega, mille juhtimine ongi keerukas. Lisaks on EAS-i palgal ka mitmed välisesindajad teistes riikides. Tahaks olla veendunud, et Eesti riik ja ettevõtjad kõigist EAS-i tegevustest ka reaalset kasu saavad.
Millise missiooniga lähete EAS-i nõukokku?
EAS on riigi suurim institutsioon ettevõtluse toetamiseks. Sihtasutuse eelarve ja jagatavad toetused on väga suured ning võivad mõnes sektoris turgu mõjutada. Seepärast on äärmiselt oluline, et EAS-i tegevus oleks läbipaistev ja usaldusväärne. Loen oma peamiseks missiooniks EAS-i usaldusväärsuse tõstmise nii ettevõtjate kui avalikkuse silmis. EAS peab olema koht, kuhu ettevõtja võib tulla nõu küsima või toetust saama ilma eelarvamusteta.
Kas EAS-i laiast tegevusampluaas on midagi, mis on teile teemana eriti
südamelähedane?
Suures pildis on EAS-il kolm peamist tegevussuunda - Eesti ekspordivõimekuse hoogustamine, turismitulu kasvatamine ja välisinvesteeringute siia toomine. Kõik need on väga olulised teemad ja mingil määral omavahel seotud näiteks välisturistide siia meelitamine on olemuselt samuti meie teenuste ja toodete eksport.
Eraldi ühtegi tegevusampluaad, mis oleks mulle eriti südamelähedane, ei oska ma välja tuua. Kõik on oluline.
Mis on teie nägemuses Eesti ettevõtluse suurim probleem?
Enamik Eesti ettevõtjaid on väga tublid väikefirmad. Neile on ettevõtlus elustiil, nad ei ole orienteeritud kasvule, ja seda ei saa neile ka ette heita. On igaühe vaba valik, kui suuri äririske soovitakse kanda. Samas riiklikult on tähtis, et Eesti ettevõtted oleksid ekspordivõimelisemad ning suuremat lisandväärtust loovad. Meie oma koduturg on lihtsalt niivõrd väike. Seepärast on EASi üks prioriteete suunata ettevõtjaid ambitsioonikamalt mõtlema. Lisandväärtust saab kasvatada näiteks nutikate lahenduste kaudu; kindlasti saab tõhustada ka ettevõtjate ja teadlaste vahelist koostööd, millest võidaksid nii mõlemad osapooled kui ka riik. Meie soov on ju saada üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas.
Eesti ettevõtluse üks suurimaid probleeme on ka see, et tasuvad töökohad on peamiselt Harjumaal ja suuremates linnades. Kui me tahame, et Eesti oleks hea elukeskkond tervikuna, sealhulgas ka maapiirkondades, siis peaksime teadlikumalt mõtlema sellele, kuidas toetada regionaalset ettevõtlust.
Milline oleks lahendus tööjõupuuduse probleemile?
Väike tööjõupuudus mõjub ettevõtlusele hästi, sest see sunnib ettevõtjaid rohkem pingutama. Samas ei saa eitada, et on valdkondi, kus tööjõupuudus on suureks probleemiks. Arvan, et ei ole olemas ega saagi olla universaalset lahendust, s.o lahendust, mis sobiks kõikidele tegevusvaldkondadele ühtemoodi. Lahendusi tuleb otsida sektori omapärast lähtudes.
Kuidas teie enda ettevõtetel läheb?
Tänan huvi tundmast, pole põhjust kurta.
EASi nõukogu uue liikmena saite oma Facebooki kontoga kõvasti tähelepanu. Kas keegi avaldas teile survet, et te oma Facebooki kontot korrastaks?
Kuigi minus tekitab küsitavusi sellise küsimuse tõsiseltvõetavus võin öelda, et olen oma sotsiaalmeedia kanalite haldamisega saanud seni ise hakkama ja teen seda ka edaspidi.
