Kinnisvaraspetsialistid tõdevad, et kuna ehituse venimine on pigem reegel kui erand, venitavad arendajad võlaõigusliku lepingu sõlmimisega nii kaua kui võimalik, sest sinna tuleb juba konkreetne valmimistähtaeg kirja panna, mille ületamisega kaasnevad trahvid ehk otsene kulu. Seetõttu ei saagi alles paberil olevasse uusarendusse eelbroneeringut tehes kohe võlaõiguslikku lepingut sõlmida - arendaja veel ei tea, millal hoone tegelikult valmib.

Pindi Kinnisvara juhataja Peep Sooman selgitab protsessi arendaja vaatenurgast: kui ehitusluba on kätte saadud, alustatakse kohe eelmüügiga, ent ehituslepingut veel ei ole, seetõttu on tegemist pisut nagu ilmaennustamisega, kus vihma prognoosides ei saa selles tegelikult lõpuni kindel olla.

"Kui arendaja paneb algul selle vara ehituseelsesse müüki ja lubab müügiprospektis valmimistähtajaks näiteks jaanuar 2020 ning tegeleb samal ajal ehituseelse läbirääkimisega, siis võib selguda, et tegelikult suudab ehitaja selle alles märtsiks 2020 valmis ehitada. Nii et tegelik valmimistähtaeg ja müügiprospekt ei ole omavahel alati täpses kooskõlas. Nii kui lõpptähtajad selguvad, muudetakse see ka prospektis ära. Aga sellest need kerged vasturääkivused võivad tekkida," ütleb Sooman.
Sooman kinnitab, et pikenenud on ka objektide eelmüügi aeg, kuid seda mitte suutmatuse tõttu müüa, vaid seetõttu, et arendusele laenu andvate pankade finantseerimistingimused on viimase aastaga karmistunud.

Loe pikemalt ERRist.