„Eelmist kriisi ei tasu praeguste majandusprobleemidega võrrelda, sest eelmine oli meie endi põhjustatud mull. Praegu selliseid põhjuseid ei ole, sest pangad käituvad konservatiivsemalt ja inimeste töökohad asuvad varasemaga võrreldes palju kindlamates valdkondades,” rääkis Vitsur.

Kuivõrd Eesti probleemiks on tööjõu puudus, siis tavainimesel pole põhjust muretsemiseks ja töökohtadele esialgu ohtu ei ole.

Eesti ettevõtja peamiseks väljakutseks on Vitsuri sõnul otsida võimalusi, kuidas olla oma konkurentidest parem. „Kasvutempo puudumine ei tähenda tellimuste kadu,” lausus Vitsur.

Samas nimetas presidendi nõunik ohu märgiks kiirlaenukontorite aktiviseerumist, mis toob ülemäärase riski tavainimesele väga lähedale.

„Kiirlaen juhib inimese kohtadesse, mis tunduvad ahvatlevad, kuid sisaldavad ülemääraseid riske,” rääkis Vitsur. „Ma ei tea, kes kiirlaenude elavnemine tuleb sellest, et pangad on muutunud ülemäära konservatiivseks – igatahes kasuks see ei tule.”

Saksamaa majandus on Vitsuri sõnul Euroopa suurim ja Saksamaa on ka Euroopa suurim kaupade eksportija. Saksamaa tööstusel on praegu raske, sest teised riigid ostavad vähem ning majandus kasvab vähem tänu nõrgale nõudlusele maailmas ja Euroopa Liidus.

„Kas ollakse üle investeerinud või tuntakse ennast ebakindlalt,” arutles Vitsur. „Olulisimaks põhjuseks Saksamaa nõrgas majanduskasvus on asjaolu, et maailma autoturg on segamini löödud. Ei teata, mis autodest üldse saab ja kuidas panustada elektriautodele.”

Lisaks kõigele tekitab ebakindlust USA kaubanduspoliitika, sest ei teata, kuhu järgmisena tõkkeid pannakse. Tõmblused tekkivad maailma majanduses väga lihtsalt omavaheliste väga tihedate seoste tõttu. „Suured kaupmeesrahvad kannatavad sellepärast kõige rohkem, mitte, et nende endaga oleks midagi halvasti,” lisas Vitsur.