Gröönimaa vastus Trumpile: me ei ole müügiks

USA meedia andmetel on president Donald Trump huvitatud Gröönimaa ostmisest, kuid nii Taani kui Gröönimaa poliitikud ütlesid, et see pole müügiks.

Gröönimaa valitsus reageeris diplomaatiliselt ja teatas, et neil on väga head suhted USAga ja Trumpi mõtet nähakse pigem laiema huvina investeerida Taani koosseisu kuuluvasse omavalitsuslikku alasse. Valitsus lisas: "Gröönimaa pole loomulikult müügiks", kirjutab The Guardian.

Gröönimaa parlamendi liige Aaja Chemnitz Larsen ütles, et Gröönimaa pole kaup, mida saab lihtsalt müüa. Ta lisas, et sellise asja kuulmine tekitas temas ebamugavust. Larseni sõnul oleks parem kui Gröönimaa jääb Taanile, kuid saaks lõpuks täiesti iseseisvaks.

Taani poliitikuid üllatas Trumpi mõte. "See on vist aprillinali... aga valel ajal," säutsus Twitteris endine peaminister Lars Løkke Rasmussen.

Taani Rahvapartei liige Søren Espersen ütles, et Trump on hulluks läinud. "Mõte, et Taani müüks ära 50 000 kodanikku on täiesti hullumeelne," sõnas ta.

Sotsiaalliberaalse Partei liige Martin Lidegaard avaldas lootust, et tegemist on naljaga. Alternatiivipartei juht Uffe Elbæk sõnas, et selle taustal saab Trumpi visiit olema lähiajaloo kõige absurdsem.

Trump sõidab septembri alguses visiidile Taani.

Gröönimaal on ulatuslik autonoomia, aga välis- ja kaitsepoliitika üle otsustatakse Kopenhaagenis.

Kuigi saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, elab seal vaid umbes 56 000 inimest. Suurem osa Gröönimaast on mandrijää all.

Loodusvaradest hoolimata on Gröönimaa majandus Taani majandusabist väga sõltuv. See moodustab 60% Gröönimaa eelarvest.

USA president Harry Truman oleks tahtnud Gröönimaa Taanilt ära osta pärast Teist maailmasõda 100 miljoni dollari eest, aga Taani keeldus.

USA ja Taani kaitsekoostöö on siiski andnud USA-le võimaluse kasutada Gröönimaad sõjaliselt ja saare loodeosas on USA baas.