Meelis Milder rääkis erakordselt avameelselt, miks Baltika kõrbes rahvusvahelises konkurentsis
„Baltika on seni minu juhtimisel üritanud tõestada, et on võimalik Eestis toota ja välja müüa ning kõik minu sõbrad-kriitikud on öelnud, et see pole hea mõte, siis sõbralikult naljatades võiksin öelda, et otsustasime nõustajate-kriitikute soovitusi kuulda võtta ja pööramegi ärimudelit,” rääkis Milder LP-le. „Me ei tooda enam Eestis, vaid väljas. Ei müü enam välja, vaid müüme Eestisse ja ka Baltikumi. Nimetame seda siis koduturuks. Ehk siis muutume paljude hinnangul justkui normaalseks ettevõtteks.”
Seni üritas Baltika pikki aastaid tõestada, et Eesti rõivatööstus on suuteline kasvama ka rahvusvaheliselt. „Pean täna tunnistama, et me ei suutnud seda,” tõdes Milder.
Rõivatööstus on tema sõnul keeruline äri, sest on avatud tohutule konkurentsile. Ettevõtjal pole siin mitte mingisuguseid koduturu eeliseid.
„Baltika eduperioodil ehk 2000. aastate alguses oli meie suur eelis see, et rahvusvahelist konkurentsi oli Eestis suhteliselt vähe. Tooted ja kollektsioonid, mida pakkusime, olid selgelt siinse piirkonna jaoks piisavalt head,” rääkis Milder. „Kõik, kel soov, võivad siin müüa. Veelgi enam, viimased, ütleme, viis aastat võivad inimesed osta internetist mis tahes maailma brändi.”
Turu avanedes sattus Eesti rõivatööstus rahvusvahelisse konkurentsi, hakkas võistlema maailma parimatega, mida Zara, H&M ja Reserved kindlasti on.
„Saime üha selgemalt aru, et ressurss, mis on meil, ja ressurss, millega võistleme, ei ole võrreldavad. Ja teiseks on neil kõigil erinevalt meist väga suur koduturg. Zaral on Hispaania ja Portugal, H&M-il Skandinaavia ja ka Saksamaa. Poolakatel on 50-miljoniline koduturg. Lihtne reegel on see, et koduturul teenid raha selleks, et investeerida seda rahvusvahelisse kasvu,” tõdes Milder.
Loe lähemalt LP-st.
