Projekti käigus tehakse kindlaks, kui palju uudse tehnoloogia abil inimeste sorteerimisharjumus kasvab. Projekti viivad läbi Eesti kiirkompostrite arendaja Wastefox ja Tallinna jäätmekeskus. Projekt toimub Euroopa kliima-innovatsiooni eestvedaja Climate-KIC’i City Challenge’i raames, millele kuulutas 2018. aastal välja konkursi Eesti roheinnovatsiooni eestvedaja MTÜ Cleantech ForEst.

Pilootprojekti tulemuste põhjal plaanib Roheringi eesvedaja Wastefox luua järgmiseks aastaks kiirkompostrite jagamisest meetodi Euroopa Liidu riikide valitsustele, mis aitaks neil täita liidu seatud kohustus võtta 50% olmejäätmetest uuesti ringlusesse.

Enamik kompostreid jaotatakse laiali juhuslikult valitud eramajade vahel Haabersti linnaosas – iga kompostri saaja tasus 25 euro suuruse omaosaluse ja ülejäänud summa kaeti projekti rahastusega. Nelja kuu jooksul kaalub Tallinna jäätmekeskus jooksvalt projektis osalevate majapidamiste segaolmejäätmete konteinereid, et teha kindlaks kas bioprügi hulk olmeprügis on pärast kompostrite laiali jagamist vähenenud.

“Linnaelanikele on kiirkomposter uus põnev vahend, mis aitab neil bioprügi sorteerimisel harjumuseks saada,” ütles Roheringi projektijuht Joonatan Oras. “Kui kompostrid suudavad bioprügi sorteerijate arvu tõsta aitab see vähendada prügimäele jõudnud bioprügi hulka, millest eritub suures koguses kasvuhoonegaase. Lisaks aitab bioprügi sorteerimine jäätmejaamadel näiteks plastikut efektiivsemalt taaskäidelda,” lisas ta.

„Tallinn on juba saavutanud häid tulemusi jäätmete taaskasutuses. Tallinna Jäätmekeskuse osalemine projektis Rohering on samm selleks, et muuhulgas vähendada just biojäätmete sattumist segaolmejäätmetesse, teisalt aga anda elanikele võimalus ise toota vajalikku huumust oma koduaia tarvis,“ selgitas projekti kasulikkust Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark.

Eestis toodetud ja arendatud kiirkomposter lagundab toidujäätmeid võrreldes tavalise kompostihunnikuga kuni 10 korda kiiremini. Jäätmetele ei pääse ligi loomad, kompostritest ei eritu haisu ning need töötavad orgaaniliste mikroobide toimel, mis kiirendavad lagunemisprotsessi. Wastefox kompostri lõppsaadust saab kasutada aias taimede väetamiseks. Cleantech ForEsti projektijuht Kadri Kaarna tõdeb, et Wastefoxi loodud kiirkompostrid aitavad hoida köögijäätmed loomulikus süsinikuringluses, kui huumust aiapidamises või põllumajanduses ära kasutada.

“Rohering projekti abil plaanime järgmisel aastal jõuda vähemalt viie Eesti ja teiste Euroopa riikide omavalitsustega strateegilise partnerluseni, mille tulemusena aitaks meie tehnoloogia motiveerida nende elanikke biojäätmeid hoolikamalt sorteerima,” lisas Oras.

Kompostrite arendustele on nõuga kaasa aidanud Eesti Maaülikooli teadlased. Kiirendatud protsess kompostris võimaldab 50 liitrisel kompostril aastas huumuseks muuta kuni 500 liitrit biojäätmeid. Jäätmete lagunemiseks vajalikku soojust aitab külmemate temperatuuridega hoida spetsiaalne isolatsioon kasti ümber. Tekkinud huumust saab kasutada aias väetisena.

Pilootprojekti aitavad läbi viia eksperdid kuuest organisatsioonist: Wastefox, Tallinna jäätmekeskus, MTÜ Cleantech ForEst, Eesti Maaülikool, Keskkonnaministeerium ja Tallinna Linn.

Roheringi eestvedaja Wastefox (endise nimega Festera) asutati 2016. aastal õpilasfirmana, mil see tegeles tubaste jäätmekastide tootmisega. Aastal 2017 võitis Wastefox muuhulgas ka Eesti ja Euroopa Parima õpilasfirma tiitli.