Rahvusvaheliseks kiirrongiliikluseks ehitatav Rail Baltic hakkab Eestis reisijaid peale korjama üheteistkümnes kohalikus peatuses, millest igaühe maksumuseks kujuneb ligi 2 miljonit eurot.

“Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele,” ütles majandusminister Taavi Aas.

Selline lahendus tagab, et Riiga saab ilma oma kodukülast sõita näiteks ka Kilksama elanik, sest vähemalt üks kord päevas võib hakata Tallinnast Riiga sõitma rong, mis peatub kohalikes peatustes.

Lisaks rahvusvaheliseks liikluseks mõeldud Ülemistele ja Pärnule hakkavad regionaalsed rongid peatuma Eesti järgmistes peatustes:Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste.

Kuigi peatused on Rail Balticu poolt juba laias laastus kindlaks määratud, peavad kohalikud omavalitsused kahe aasta jooksul projekteerijatele nimetama täpse asukoha. Samuti peavad nad teatama, milliseks kujunevad peatuste juurde rajatavad ligipääsuteed, parklad ja kas soovitakse ehitada ka jaamahoonet või varjualust.

Peatustega kaasnevad rongide möödasõiduteed ja perroonid rajatakse Rail Balticu projekti kulu ja kirjadega, kinnitas Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave. „Rail Balticu opereerimiskava ja liiklusgraafik näitasid, et esialgu mahub kavandatud 8 rahvusvahelise reisirongi ja kaubarongide kõrvale iga päev sellele trassile liikuma samuti 8 reigionaalset reieirongi,” lausus Sillave.

Kohalike peatuste rajamiseks vaja mineva rohkem kui 20 miljoni euro suuruse summa allikad ei ole seni teada ning üpriski tõenäoliselt peavad vallad suure osa sellest kulust ise kinni maksma.

“Teisalt on analüüsi koht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. „Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.“

Raudteeprojekti eestvedajate nägemuses eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Kui Ülemiste ja Pärnu saavad rahvusvahelisteks reisiterminalideks, kõigi teiste peatuste väljaehitamine eeldab ka kohalikku soovi ja initsiatiivi. „ma pole kindel, kas me ikka vajame kõiki 11 seni kavandatud kohalikku peatust,” lisas Aas.
Rail Baltic on turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 249 km/h, regionaalliinide puhul kuni 200 km/h ning kaubarongidele kuni 120 km/h.