Keskmine palk tõusis üle 1400 euro
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4% ja jõudis 1419 euroni.
Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.
Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot. Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9% võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.
Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.
Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal (2390 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot). Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal - põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1817 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (11,2%) ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5%).
II kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8% suurem kui eelmise aasta II kvartalis.
Mediaanpalk 1115 eurot
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta teise kvartali mediaanväljamakse 1115 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 236 440 338 eurot ja väljamakse tehti 585 392 inimesele.
Võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga suurenes mediaan 98 euro võrra ehk 1017 eurolt 1115 euroni, eelmise aasta teises kvartalis tehti väljamakseid 574 200 inimesele summas 2 035 227 072 eurot ehk üle 201 miljoni euro vähem.
Maakondade võrdluses oli 2019. aasta esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1218 eurot ja 897 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiab manusest.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel
1. Tasuliigid - SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 ja 2 (täpsemad väljamakse koodid leiab siit). Tulumaksuga maksustatavate töiste väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamaksed on tehtud.
