Bigpanki üks omanikest on pensionireformi eestkõneleja Isamaa suurrahastajale Parvel Pruunsild.

„Tarbimislaenude turgu valitsevad ligi 400 miljoni euroga suured universaalpangad,“ sõnas Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. „Finantsinspektsiooni finantsteenuste turu ülevaade kinnitab, et Eestis tegutsevad pangad on väljastanud 585 miljonit eurot tarbimislaene ning suured universaalpangad Swedbank, SEB ja Luminor on väljastanud sellest koguni 68%. Ülejäänud pangad jagavad allesjäänud 32%, Bigbanki turuosa on hinnanguliselt veidi alla 10%. Bigbankil puuduvad pensionireformis vastupidiselt väidetule ärilised huvid. Samuti on meie ärimahust väga suur osa rahvusvaheline, mida Eesti otsused kuidagi ei mõjuta.“

„Absoluutnumbrites on universaalpankade tarbimislaenude viivislaenuportfell kordades suurem ning kui võlgnevuses kliendil on samas pangas samuti pensionifond, võivad universaalpangad leida pensionireformi tagajärjel ka võimaluse automaatselt arestida kliendi pensionifondis oleva raha, nagu nad täna saavad automaatselt raha võtta kliendi arvelduskontodelt,“ selgitas Jonna Pechter. „Täna ei ole täpset kättesaadavat kogu turgu hõlmavat tarbimislaenu viivislaenude osakaalude statistikat. Meie andmetel maksavad Bigbanki kliendid laene tagasi sama edukalt kui teiste pankade kliendid. 90+ päeva võlgnevuses olevate klientide ehk tegeliku probleemiga klientide osakaal on meil teiste pankadega sarnane.“

„Praegu planeeritud pensionireform soodustab igati investeerimise jätkamist iseseisvalt, isegi kui inimene otsustab raha pensionifondist välja võtta,“ rääkis Jonna Pechter. „Kui mõni inimene otsustab sellegipoolest pensionifondist võetud rahaga oma kalli tarbimislaenu tagasi maksta – ükskõik kas see laen on võetud Swedbankist, SEB-st, LHV-st või Bigbankist – on see väga tark otsus. Oluline ei ole ju mitte see, kas inimesel on vara ja võlad, vaid see, et tema netovara väärtust kogu aeg kasvaks. Kallite laenude tagasimaksmine on üks osa heast finantskirjaoskusest. Eestis peab soodustama konkurentsi ka tarbimislaenude turul, et võtta ära suurpankadelt võimalus pakkuda tarbimislaenu mitu korda kallimalt kui Rootsis. Kui pensionifond teenib väga hästi, ei hakka keegi oma madala intressiga laenu tagasi maksma.“