Ühenduse ühe eestvedaja Silja Saare sõnul on ühenduse loomise eesmärk sekkuda penisonisüsteemi muudatuste diskussiooni. „Keegi meid, pensionisüsteemis osalejaid selles diskussioonis ei esinda. Kuigi riik võiks olla meie esindaja, siis põhimõtteliselt on rollid vahetunud ja riik enam pensionikoguja huve ei kaitse," tõdes ta.

Plaanitavad muudatused tahetakse läbi viia kiirustades ning kõiki osapooli kaasamata ning seda ei saa Saare sõnul lubada. “Plaanis on muutused, mida tõukavad tagant lühiajaline kasu ning poliitilise profiidi lõikamine, mitte soov arendada Eesti jaoks parimat pensionisüsteemi. Muutusi tahetakse teha kiirustades ning ilma laiapõhjalise aruteluta ühiskonnas. Keegi ei ütle, et meie noort pensionisüsteemi ei saaks parandada ja täiustada. Muidugi saab, aga vajame selleks põhjalikku analüüsi, millised muutused pensionisüsteemis toovad Eesti inimestele ja riigile pikemas plaanis kasu ja millised mitte. Selle asemel tahavad täna riigitüüri juures olijad teha paari kuuga läbimõtlemata muutusi, mis mõjutavad otseselt sadade tuhandete inimeste rahalist toimetulekut ja laiemalt ka Eesti majanduse tulevikku,“ rääkis Saar.

Saar tõdes, et kuigi koalitsioon annab mõista, et plaanitavad muudatused on inimestele kasulikud ehk tekib suurem võimalus valida ja tegemist ei ole fundamentaalsete probleemidega, siis tegelikult ei saa seda väita ilma, et tehtaks suuremaid ja põhjalikumaid analüüse. „See on nii keerukas süsteem, et kui hakkad ühte kruvi lahti keerama, siis ei tea, mis lagunema läheb,“ räägib pikalt pensionifondide haldamisega tegelenud Saar. Täna ta sellega enam seotud ei ole ning ka loodud MTÜ esindab vaid pensionikogujate, inimeste huve. „ Tahame kaasa aidata sellele, et Eesti ühiskond teeks meie pikaajalist rahalist tulevikku puudutavaid otsuseid läbimõeldult ja põhjaliku analüüsi alusel, mitte kiirustades ja kaasamata kõiki ühiskonna gruppe, keda otsused mõjutavad, kinnitas ta.

Ühendus soovib osaleda seadusloomes, et plaanitavad sammud oleksid tulevaste pensionäride huvides.

Saare sõnul on kuulda eeldusi, et teeme pensionisüsteemi inimestele vabaks ja nad ei kavatse oma raha välja võtta, kuid see argumentatsioon ei põhine mitte millelgi. Kui esimesed inimesed lähevad oma raha välja võtma, siis mõjutab see Saare sõnul kõiki ülejäänuid. Sest siis ei ole enam selge, kui palju süsteemi raha jääb, kui palju läheb see maksma nendele, kes kavatsevad süsteemi jääda. „Kogu süsteemile tekib nii suur risk, et põhimõtteliselt võiks öelda, et inimestel on mõistlik süsteemist lahkuda, et seda riski maandada,“ räägib Saar.

Saare sõnul on pensionisüsteemis kindlasti kohti, mida saaks muuta ja parandada. Nagu näiteks väljamaksete süsteem. Selle liberaalsemaks tegemise vastu ei ole keegi.

Kuid kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et anname raha inimestele kätte enne pensionile jõudmist, küsib ta.

Kui 20 aastat tagasi hakati pensionisambaid looma, oli Saare sõnul põhjuseks demograafiline olukord ning teadmine, et tulevikus riigieelarve liiga suures mahus pensione välja maksta ei võimalda. „Need probleemid ei ole ju kuskile kadunud,“ tõdeb ta, mistõttu tuleb kõik sammud teha läbimõeldult, analüüsitult ning kaalutletult.
„Meie eesmärk on tuua meid kõiki – Eesti kodanikke, keda pensionisüsteemi muutmise otsused oluliselt mõjutavad – tõsiseltvõetava partnerina poliitiliste pensionisüsteemi muutmist puudutavate arutelude ja otsuste juurde,“ võttis Saar kokku loodava ühenduse tegevuse eesmärgi.

Pensionikogujate Ühendusega saab liituda selle Facebooki lehel facebook.com/pensionikogujad, kus ühendus hakkab jagama infot edasise tegevuse ja Eesti pensionisüsteemi kohta. Lisainfot ühenduse ja pensionisüsteemi kohta leiab ühenduse kodulehelt www.pensionikogujad.ee.