Putini elu muutub üha raskemaks. Moskva protestid näitavad presidendi võimu ebakindlust

Viimastel nädalatel Moskvas toimunud protestid annavad tunnistust sellest, et president Vladimir Putini võim Venemaal ei pruugi olla nii tugev kui ta kunagi oli, vahendab USA populaarne investorite kanal CNBC ekspertide arvamust.

Opositsioonikandidaatide Moskva linnanõukogu valimistelt tõrjumine on kaasa toonud teravad protestilained, mis ekspertide kinnitusel annavad tunnistust Putiniga rahulolu vähenemisest ning poliitilise mitmekesisuse puudumisest Venemaal.

„Pärast 20 aastat võimul olekut muutub Vladimir Putini elu üha raskemaks ja raskemaks. Madal nafta hind on elatustaset kukutanud. Samuti pitsitavad üha valusamalt ka sanktsioonid ning korruptsioon," tõdes maineka mõttekoja Chatham House Venemaa ja Euraasia programmi juht James Nixey.

Elatustaset ning kulusid on viimastel aastatel mõjutanud nafta hinna langusele järgnenud majanduskriis ning Krimmi okupeerimisele järgnenud sanktsioonid. Rubla on odavnenud ning inflatsioon suurenenud. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kärpis juulis Venemaa selle aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu ootuse 1,2 protsendile, tuues langetuse põhjusena välja esimese kvartali kehvad tulemused, madala nafta hinna ning kõrgema maksumäära mõju eratarbimisele.

Nixey märkis, et kui viimased nädalavahetuse protestid on seotud opositsioonikandidaatidega, siis laiemal makropildil kasvab rahulolematus Putini valitsemisega. „Suuremas makropildis on Vladimir Putin olnud vaheldumisi peaministri ja presidendi ametis juba 20 aastat. See on pikk aeg, olenemata sellest kas sa loed autokraat või demokraat ja ilmselgelt on Putin neist esimene," rääkis Nixey.

„See tähendab, et elu muutub üha raskemaks, kui sa ei ole täiesti autoritaarne süsteem. Ja Venemaa on selline keskmiselt autoritaarne süsteem, kus kaant on veidi paotatud, mõned protestid on lubatud, aga need võivad lumepallina veerema hakata."

Nagu märgib väljaanne, on Putin kindlasti sellest lumepalliefektist teadlik. Nii tõdes ta ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni protestide mahasurumise kriitikale vastuseks, et ei taha Prantsusmaa kollaste vestide sündmuste kordumist Venemaal.

Kuigi ametlikel andmetel toetab Putinit 68% venemaalastest (mis pärast Krimmi annekteerimisele järgnenud järsku tõusu on languses), usub Nixey, et tegelikult on Putini toetus 40-50%. Populaarsus sai kõva hoobi, kui eelmisel aastal viidi läbi ebapopulaarne pensionireform ning selle aasta algusest kerkis käibemaks 20%ni.

Moskva Carnegie keskuse ekspert Tatjana Stanovaja tõdes samuti, et rahulolematus Putiniga kasvab. Samas näitas Levada keskuse juulikuine uuring, et suurem osa venemaalastest ei teagi kedagi teist, kes võiks Putini asemel liidrikohta täita.

Stanovaja sõnul rahva rahulolematus Putiniga kasvab juba eelmise aasta juunist ning see on jätkuv protsess. Ta märkis, et Moskva protestid said alguse kohaliku liikumisena, kuid on võimude reaktsiooni tõttu laienenud. Stanovaja hinnangul on Putin olukorda alahinnanud. „Ta arvab, et olukord rahuneb, kuid ma ei arva nii ja tal tuleb pikemaajaliste riskidega silmitsi seista," rääkis Stanovaja.

Teneo Intelligence'i asepresident Otilia Dhand lausus, et Kremli jaoks tõeliseks punaseks rätiks saab olukord, kui protestid laienevad ka teistesse linnadesse. Tema sõnul on Moskva omaette maailm ning inimesed väljaspool pealinna ei hooli eriti Moskvas toimuvast. „Risk suureneb, kui rahulolematus teistes piirkondades muutub laiemaks valitsuse vastaseks liikumiseks," rääkis ta.