Vesterbacka Tallinna-Helsingi tunneliplaani on tabanud ootamatu tagasilöök
Esialgsed Tallinna-Helsingi tunnelit puudutavad Soome lahe merepõhja uuringud näitavad, et raudteetunneli rajamiseks vajaminevate kaeve- või puurimistööde jaoks läheb vaja meisterlikke insenertehnilisi oskusi, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome geoloogia uurimiskeskus, Eesti geoloogiateenistus ja A-Insenerid on koostanud erarahal põhineva Finestbay tunneliprojekti tellimusel Soome lahe merepõhjast eeluuringu. Kuigi sellest ilmneb, et üldiselt on tunneli rajamiseks tegu soodsa pinnasega, on mõnedes kohtades aluspõhi kehva kvaliteediga ja see võib põhjustada tunnelit rajama asudes olulisi probleeme.
Riskikohtade hulgas on ka põhja-lõuna suunalised läbimurded, mida tunneli rajajad saavad küll vältida, tunnelit nende vahele paigutades. Küll aga võib praegu väljavalitud trassi mõjutama hakata üks nö pehme ala, mida see siiski läbima peab.
Soome geoloogia uurimiskeskuse spetsialisti Mika Räisäneni sõnul on see kogu projekti kõige suuremaks nõrkuseks. „Meil on märke umbes 20 sellisest pehmest alast kogu trassi ulatuses, kuidas see on tõenäoliselt kõige suurem neist,” põhjendas ta. See Soome lahe lõuna osas asuv ala tuleneb sellest, et seal kattuv merepõhjas erinevad geoloogilised kihid.
Kuigi uuringud, kuidas oleks kõige õigem seal puurima hakata, on kallid, on need vajalikud selleks, et panna paika, mis oleks parim viis tunneli rajamiseks sealkandis. „Geoloogilised uuringud võimaldavad paika panna, mis on kõige turvalisem, majanduslikumalt mõttekam ja üleüldse kõige mõistuspärasem lähenemine,” rääkis Räisänen. Ka tõi ta välja, et Eesti ja Soome poolel erineb ka mere aluspõhi üsna oluliselt.
A-Inseneride projektijuhi Anssi Auvineni sõnul – kes samuti panustas eeluuringusse –, on sellised leid väga ootuspärased. „Kuniks ühtegi auku pole uuringute läbiviimiseks merepõhja puuritud, ei ole see veel lõplik info,” märkis ta. Küll aga tõdes Auvinen, et nö pehmed kohad merepõhjas võivad tunneli rajamist aeglustada. Samas, kui nende sügavus on teada, võimaldab see leida ka sobivad insenertehnilised lahendused selle tegemiseks.
Veel üks väljakutse, millega tunneli rajajatel tuleb Soome lahe lõunaosas silmitsi seista, on vanad jõeorud, mis on moodustunud erinevate geoloogiliste muutuste käigus viimase paari miljoni aasta jooksul ning seal on merepõhi lahtine ehk mida täidavad moreen, kruus ja liiv. Ka siin on vaja täiendavaid geoloogilisi uuringuid, et aru saada, kui suurel määral see tunneli trassi mõjutama hakkab.
Tunneli rajajate kolmas suurem väljakutse on Eesti poolel asuv vett juhtiv, poorne liivakivi, mida leidub nii Tallinna külje all kui merepõhjast. Kuna põhjavett kasutatakse palju Tallinna linna veevarustuse tagamiseks, siis tuleb tunneli ehitajatel tagada, et soolane merevesi ei seguneks turvalise tunneliühenduse ehitamisel oluliselt põhjaveega.
Soome geoloogia uurimiskeskus rõhutab, et tunneli trassi ei tohiks enne paika panna, kui kõiki võimalikke alternatiive poole uuritud. Soome visionääri Peter Vesterbacka nägemuses peaks Finestbayarea rajatav Tallinna-Helsingi tunnel jooksma läbi Keilaniemi ja Espoo Vantaa lennujaama.
