Euroopa ühes unustatud nurgas võivad peituda väga hinnalise maavara suured varud
Ühes Serbia lõunapoolseimas otsas, kus inimestel pole tööd ja sõltutakse palju riiklikest toetustest, võib geoloogide hinnangul olla maapõues peidus üks hinnalisemaid kaasaegse tehnoloogiamaailma maavarasid – liitium, kirjutab Bloomberg. Teadupärast kasutatakse sda nii nutitelefonide kui elektriautode akude valmistamisel.
„See oleks täielik õnnistus, kui nad suudavad tõestada, et siin on liitiumivarusid,” märkis Klinovaci-nimelises külas elav 30-aastane serblane Saša Antić, kes on samuti töötu ning sõltub ema pensionist. Pooletuhande elanikuga külakest iseloomustavad laudad, kivimajad ning kitsed, keda on seal rohkem kui autosid. „See on Serbia kõige vähemarenenud osa ja me sureme siin peagi välja,” lisas serblane.
Olukorras, kus ettevõtted tahavad vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest, on läinud lahti üleilmne jaht liitiumile. Bloombergi hinnangul kasvab akutootjate vajadus liitiumi järele järgmise 11 aasta jooksul kaheksakordselt.
Serbias leiduvad varud on hinnanguliselt Euroopa suurimad ja üleilmne nõudlus selle järele on pannud ka maailma ühe suurima kaevandusettevõtte nagu Rio Tinto Group selle kaevandmisvõimalusi uurima.
Serbia president Aleksandar Vučić ütles selle aasta veebruaris, et need varud võivad olla üks suuremaid lootusi Serbia jaoks ning kutsus kaevandusettevõtteid juba asuma tegema ettevalmistusi selle maapeale toomiseks.
Kesk- ja Ida-Euroopas uurivad liitiumi kaevandamisvõimalusi ka Tšehhi ja Austria. Rumeenia on otsustanud taasavada haruldaste mineraalide kaevandused ja selliseid rahvusvahelise ettevõtted nagu Daimler AG ja Johnson Matthey Plc on otsustanud laiendada oma akutootmise piirkonda, täpsemalt Poola.
Serbias leiduvad liitiumi varud peaks olema niivõrd suured, et need aitaksid Euroopal väga kenasti konkureerida Aasia, iseäranis Hiinaga. Viimane on maailma suuruselt kolmas liitiumitootja ning maailma üks suurimaid liitiumioonakude valmistaja.
Nii Rio Tinto Group kui ka Austraalia päritolu Jadar Lithium Plc on hetkel läbiviimas uuringuid, et teada saada, kui suured täpselt on Serbia liitiumi varud. Kumbki ettevõte teemat aga kommenteerida ei soovi.
Serbia valitsuse optimistliku hinnangu kohaselt võib sealne maapõu peita kuskil 200 miljonit tonni liitiumi varu. USA geoloogia uurimiskeskuse sõnul on tänaseks identifitseeritud vähemalt 1 miljoni tonni jagu maavara Serbias. Juba see näitab, et tegu on ühe kõige rikkalikuma liitiumi allikaga Euroopas.
Omaette väljakutseks võib aga osutuda selle maavara kaevandamine. Näiteks Boliivias, kus usutakse olevat maailma suurimad liitiumi varud, pole seniajani mingit tootmist püsti pandud.
Kuigi liitiumi võimaliku kaevandamiseni läheb Serbias vähemalt kolm aastat, on sealne valitsus asunud juba tegema teavitustööd, et saada liitiumi töötlemisega seotud tööstusi oma riiki – olgu see siis maavara väärindamine või akutootmine. See omakorda võiks olla suureks abiks töötuse vähendamiseks Serbias.
Klinovaci elaniku Zoran Filipovi sõnul võiks sealkandis kaevanduse avamine anda kogu piirkonnale uue hingamise. „Praegu ei ole siin peaaegu üldse noori inimesi. Siin on küll füüsilist pingutust nõudvaid töid, kuid üldises mõttes on see piirkond üsna mahajäetud,” märkis ta.
