University of Applied Sciences Pforzheim professor Pförtschi, kes õpetab ka Eesti ettevõtetele strateegia koostamist koolitusprogrammi „Missioon Saksamaa" raames, rõhutab, et kuigi iga ettevõte peaks edu saavutamiseks suutma turuolukorra kõige paremini siduda oma tugevuste ja spetsiifiliste oskustega, ei tohiks tähelepanuta jätta ka nõrkuste arendamist vähemasti keskmisele tugevuse tasemele.

Kõigile tuntud SWOT (Nõrkused, Tugevused, Võimalused, Ohud) analüüsi soovitab ta teha teises järjestuses, alustades esmalt ohtudest ja kõrvutades neid seejärel võimalustega. Ning seejärel analüüsida oma nõrkusi ning viimasena tugevusi. Selline ümberpööratud järjekord toob paremini esile firma tegeliku võimekuse konkurentsieelise saavutamiseks ja klientide rahulolu suurendamiseks.

Tasakaalu leidmiseks nõrkuste ja tugevuste vahel toob professor näiteks Tiger Woodsi. Nimelt on Woodsi tugevuseks lüüa sileda maa peal kasvõi 300m kaugusele erakordselt täpselt, millega ei saa hakkama suur osa tema konkurentidest. Seevastu Woodsi nõrgim külg (millega enamus konkurente teda edestab) seisneb palli august väljalöömises.

Professor Pförtsch sedastab, et teiste võitmiseks piisab Woodsil sellisest kombinatsioonist täiesti, sest määravam golfis on just pikkade täpsete löökide sooritus. Kui Woodsi nõrkuseks oleks täpsus pikkadel löökidel, siis tasuks tal golf sinnapaika jätta ja ala vahetada, märgib Pförtsch. Just sarnaselt soovitab professor kõigil ettevõtjail mõelda ka oma firmastrateegiat koostades, et keskenduda saab ja tuleb siiski vaid nende tugevuste veelgi tugevamaks arendamisele, mis annavad võimalikult suure konkurentsieelise teiste samas kategoorias tegutsevate firmade suhtes.

Rääkides Eesti firmade arengust, möönab Pförtsch, et kuigi hästi läbimõeldud strateegia on iga eduka firma alus, siis veel mõne aasta eest nappis Eesti firmade seas neid, kel üldse mingi selge strateegia olnuks. Nüüd on pilt muutunud, kinnitab ta. Vähemasti veidi.

Professor Pförtschi sõnul ei tähenda strateegia seda, et sellega oldaks laulatatud kogu eluks. Tugev firma peab kogu aeg olema muutuses, kinnitab ta. Näiteks soovitab ta kaaluda mudelit, kus tootmisega tegelev firma hülgab tugevaks saades tootmise, asub seda sisse ostma mujalt odavama kulubaasiga riigist, loob oma brändi, tõstab hindasid ja keskendub hoopis turundamisele. Nii nagu on teinud seda Apple.