Eesti keskpankur pani Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi vajaduse küsimärgi alla
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller on astunud samale joonele teiste keskpankuritest skeptikutega selles osas, et kas ikka on vaja suurt rahapoliitilist õgvendust võlakirjade ostmise programmi taaskäivitamise vormis, mis oleks majandusolude suhtes üledimensionaalselt suur meede.
Euroopa Keskpanga juht märkis Bloombergis, et tal ei ole midagi intressimäära alandamise vastu 12. septembri nõukogu istungil. Ta ütles samas, et keskpank ei saa oma rahapoliitikas muutuda turuootuste vangiks. Nimekad suurpangad nagu Goldman Sachs, Nomura ja Abn Amro prognoosivad keskpanga lähimalt istungilt uut rahapoliitika õgvendamise ringi, sealhulgas vähemalt 0,1 protsendi võrra hoiuseintressimäära kärpimist.
42-aastane Müller märkis, et kuigi euroala majandusväljavaade on halvenenud, pole silmapiiril majanduslangust ega ka mitte deflatsiooniriski. Viimane käivitab tavapäraselt varade kokkuostuprogrammi. Sellise mõttekäiguga on Müller nüüd samas paadis Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni, hollandlase Klaas Knoti, Austria keskpanga juhi Robert Holzmanni ja keskpanga nõukogu liikme Sabine Lautenschlageriga, kes samuti on öelnud, et võlakirjade kokkuost peaks olema viimane meede.
Juunis Euroopa keskpanga nõukogu liikmeks saanud Müller lausus, et ta ei arva, et praegu ülilõdva rahapoliitika reaktiveerimiseks oleks tungivat vajadust.
“Lisaks oleks see praeguses deflatsiooniohuta olukorras ebaproportsionaalne ning minu arvates on ka mure selle tegevuse ebaefektiivsuse pärast,” lausus Müller. “See ei pruugi väga produktiivseks osutuda.”
Müller lausus, et keskpangal on ruumi intressi langetamiseks sügavamale alla nulli, kuid keskpank peaks olema ettevaatlik, et mitte vähendada pankade valu seoses negatiivsete intressidega. Pangad kannatavad, kuna kasumimarginaalid on kahanenud, kuid erandite tegemine paneb küsimärgi alla rahapoliitilise õgvenduse efektiivsuse.
