Neivelt ja Hansson ei suutnud üksteist teise samba osas ümber veenda
Eesti Panga endine president Ardo Hansson rääkis saates, et osa kavandatavatest muudatustest on väga loogilised, näiteks debatt selle üle, kas anda inimestele investeerimisfaasis rohkem valikuvõimalusi või rohkem vabadust kogutud raha kasutamisel, kui pensioniiga on juba kätte jõudnud, vahendab ERR-i uudisteportaal.
“Aga see keskmine osa, kus sa oled 30-, 40-, 50-aastane, sul on mingi raha juba kogutud ja nüüd ütleme, et üks variant on kõik laiali tassida, siis ma arvan, et see on süsteemi lõhkumine ja võib selle süsteemi väga mitmel moel tasakaalust välja viia,” lausus ta. “Ma arvan, et see on vandalism, sest ta lõhub kogu süsteemi loogikat.”
Ettevõtja Indrek Neivelt tõi välja, et kui senisel moel jätkame, siis saab Eesti inimene, korjates pensioniks igas kuus samasuguse rahasumma nagu rootslane, pensionärina oma Rootsi eakaaslasest kolm korda vähem raha kätte.
“Iga kuu panevad mõlemad näiteks 10 või 20 eurot kõrvale, kes rohkem, kes vähem, aga pärast, kui hakatakse pensioni välja maksma, on erinevus kolm korda. See tuleb sellest, et meie tootlus on siiamaani olnud kaks protsenti või natuke rohkem, aga nemad suudavad kuue protsendiga investeerida. Ja pärast, kui minna pensionile, on meil pension indekseerimata ja neil indekseeritud — kokkuvõttes tuleb erinevus kolm korda,” sõnas ta.
Hanssoni sõnul on demagoogiline öelda, et raha põleb sammastes, sest keskmine fondide kasv on olnud siiski umbes 3,5 protsenti aastas, mida on keskmisest inflatsioonist veidi enam. Ta märkis, et minevikus ei ole Eesti fondidel läinud nii hästi kui paljudel teistel riikidel, kuid vahepeal on tulnud juurde konkurentsi ning ka investeerimisvõimalusi on avardatud ja süsteemi parandatud.
