KASULIK SELGITAB: kas teisaldatavast kiiruskaamerast peab märgiga teada andma?
Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.
Riigikogu muutis Liiklusseadust selliselt, et sõidukite sõidukiirust võib mõõta lisaks senistele statsionaarsetele kiiruskaameratele ka teisaldatavate kaameratega. Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Osutusmärkide hulka kuulub ka liiklusmärk "automaatkontroll", mis paigutatakse liikluskaamera ette.
Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paasi hinnangul ei oma täna õiguslikust aspektist tähtsust, kas kiiruskaamera on statsionaarne või teisaldatav, igal juhul peab sellele eelnema ohutusmärk “automaatkontroll”. “Liiklusseadus ei anna võimalust kiiruskaamerate valikuliseks märgistamiseks - märk on iga statsionaarse kiiruskaamera ees. Kuivõrd teisaldatavate kiiruskaamerate regulatsioon õigusaktides on täpselt sama statsionaarsete kiiruskaameratega, siis peaks ka teisaldatava kiiruskaamera ees olema liiklusmärk "automaatkontroll". Seda seisukohta ei saa ümber lükata väitega, et liiklusmärgi paigaldamine pole vajalik, sest tegemist on kiiruskaamera ajutise paiknemisega selles kohas. Teatavasti on võimalik vajadusel kasutada ka ajutisi liiklusmärke,” sõnas Paas.
Paas lisab, et Liiklusseaduse muudatuse seletuskirjas on nimetatud teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamise eesmärgina liikluse rahustamist. “Teisaldatava kiiruskaamera ees osutusmärgi kasutamine tagab selgelt nimetatud eesmärgi saavutamise. Märgistamata kiiruskaamera eesmärk on minu hinnangul pigem trahviraha kogumine kui liikluse rahustamine,” lisas Paas.
Samas märgib jurist, et kehtivates õigusaktides ei ole automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise kohustuslikkus ühemõtteliselt ja sõnaselget sätestatud, mistõttu lõpliku vastuse kõnealusele küsimusele annab siiski kohtupraktika.
