Homsest ei tohi enam Linnamäe paisul hüdroenergiat toota
Keskkonnaamet ei pikendanud Linnamäe paisule seitse korda pikendatud veeluba enam uueks perioodiks, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. Uue veeloa osas teeb Keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja Keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.
„Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp. Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud justnimelt neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida,“ lausus Jaak Jürgenson, Keskkonnaameti Põhja regiooni juht.
Terve rida loodusele kahjulikke mõjusid
Paisutamise tõttu on Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioonid hääbunud. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab praegu vaid 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist. Paisust ja paisjärvest ülesvoolu jäävatele kärestikulistele jõeosadele kala kudema ei pääse.
Praegu on kehvade jõepõhiste lõhe populatsioonide tõttu lõhepüügikvoot Eestis alla 1000 lõhe aastas. Paisutuse likvideerimisel võiks aga TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul lõhe looduslik sigimine Jägala jões tõusta kuni 12 600 laskujani aastas. Seega saaksime Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisel tarbida rohkem kodumaist kala.
Jägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta. Praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs. Paisutamise tulemusena on looduslik veevool takistatud ja paisjärves suureneb pidevalt setete hulk, mis omakorda halvendab veekogu seisundit.
Jaak Jürgensoni sõnul moodustas Linnamäe hüdroelektrijaama toodang mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast, seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut.
Keskkonnaametil on toimunud mitmeid kohtumisi kohaliku kogukonna, omavalitsuse ja arendajaga. Erinevate osapoolte huvid on mõistetavad, kuigi need on vastandlikud, märgib amet, kes mõistab ka elektrijaama omaniku soovi paisu säilitada. Keskkonnaamet seisab omakorda vastavalt enda põhiülesannetele looduskeskkonna säilimise ja taastamise eest, kuid otsuste kaalumisel on väga oluliseks argumendiks ka mõju kohalike elanike elukeskkonnale.
Teatud tingimustel on Vabariigi Valitsusel võimalik teha otsus paisutuse säilitamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat lahendust kahjuks olemas ei ole. Keskkonnaameti soov on, et pikaleveninud vaidlus saaks võimalikult hea ja selge otsuse, kuid seda tehes peame arvestama otsuse õiguslike ja sotsiaalmajanduslike mõjudega.
Omanik pöördub kohtusse
Hüdroelektrijaama omanik Wooluvabrik OÜ teatas meediale, et esitab keskkonnaameti otsuse peale kohtusse õiguskaitse taotluse. „Väärib rõhutamist, et Keskkonnaameti käitumine ei ole mitte ainult õigusvastane, vaid ka pahatahtlik,“ sõnas Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik.
Tema sõnul on selline otsus vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja keskkonnaameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis sätestas, et luba võib pikendada ka pärast 5. septembrit, kui seda tingib menetluslik vajadus.
"Keskkonnaametil on olemas kõik dokumendid ja kogu vajalik teave keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande lõpuleviimiseks. Väited KMH puudulikkusest on otsitud ja ebaõiged," leiab Kivistik. Tema sõnul andsid alles 4. septembril andsid keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas ERR-i vahendusel teada, et Eesti suurim hüdroelektrijaam roheenergia tootjana pigem jätkab ning küsimus viiakse kiiresti otsustamiseks valitsusse.
„Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni,“ rääkis Kivistik.
Tema sõnul on Wooluvabrik OÜ seisus, kus ta peab veeseaduse täitmiseks paisutuse likvideerima, aga paisutuse likvideerimine kahjustab ehitismälestist ja on muinsuskaitseseaduse kohaselt keelatud. „Seega on Keskkonnaamet pannud Wooluvabriku olukorda, kus meil puudub seaduslik tegutsemise võimalus. Keskkonnaamet on võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisjärve paisu avada ja järv likvideerida,“ ütles hüdroelektrijaama omanik.
Riigiasutuste vastuolulised seisukohad
Kuigi keskkonnaamet on seisukohal, et paisu avamine loob Jägala jõkke lõhelistele uue kudemiskoha, peab seda Kivistiku sõnul õigusvastaseks muinsuskaitseamet, selle vastu on protesteerinud bioloogid ja täiesti vastu on ka Jõelähtme vald.
„Valla jaoks on hüdroelektrijaam, Jägala jõgi, juga ning Linnamäe paisjärv väärtuslik turismi- ja puhkeala. Jääb vägisi mulje, et Keskkonnaamet toimetab piltlikult öeldes kui riik riigis. Praegune olukord ei allu enam ei juriidika, loogika ega väitluskunsti reeglitele,“ ütles Wooluvabrik OÜ omanik.
Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat. Hüdroelektrijaam ehitati Linnamäele 1924. aastal.
Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Hüdroelektrijaama taastas 2002. aastal Eesti Energia eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas Keskkonnaamet.
