Eestis on ikka üle 10 000 vaba töökoha
Vabade ametikohtade arv vähenes 2018. aasta sama perioodi ja ka eelmise kvartaliga võrreldes 2%. Vabu ja hõivatud ametikohti oli kokku 611 180, mida on esimese kvartaliga võrreldes ligi 0,5% rohkem. Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Töötleva tööstuse ja kaubanduse ettevõtted on ka Eesti suurimad tööpakkujad: neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv teises kvartalis vastavalt 1585 ja 2151. Järgnesid avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1145 ning hariduse tegevusala 1134 vaba ametikohaga.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli teises kvartalis 1,8%, mis oli 0,1 protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side (3%) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2,9%) tegevusalal, madalaim aga mäetööstuses (0,4%) ja kinnisvaraga seotud tegevuses (0,2%).
Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kõikidest vabadest ametikohtadest 30%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,4%). Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2%, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,5%.
Enamik vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas (77%), sh Tallinnas (64%). Järgnesid Tartu (8%), Pärnu ja Ida-Viru maakond (mõlemas 3%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,4%) ja Saare (1,8%) maakonnas ning madalaim Põlva (0,3%) maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli ligi 116 000. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on tööjõu käive suurenenud 2%, 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes aga 22%. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10%.
