Šõumehed, kes šõud ei tee

Kuigi Eesti ajakirjanduses on Sõnajalgade ja riigi vägikaikaveo kirjeldustes viimasel paaril aastal viidatud palju ka meediašõu tegemisele, vennad ise end hoolimata oma taustast meelelahutusärimeestena šõumeestena ei näe.

„Ma ei ütleks, et me šõumehed oleme. Keegi ei tunne huvi, mis autoga me sõidame,” toob Andres Sõnajalg näite. Ainus suurem seltskonnaüritus, mida nad regulaarselt külastavad, on Saaremaa ooperipäevad. „Tunneme end ikka seal Saaremaal kadakate vahel kõige paremini,” lisab Oleg Sõnajalg.

Küll aga tunnistavad nad, et n-ö šõukuvandile on kindlasti kaasa aidanud nooruseas muusika tegemine, kaksikõdedega abiellumine, nende endi noorusedevus – nad lasid end näiteks Corvette’idega pildistada –, aga ka kümne aasta tagune helikopteriost.

„Mis puutub kopteriga lendamisse, siis sellest me ei loobu,” ütleb Oleg, viidates, et Saaremaa, Tallinna ja Aidu vahel liikumiseks on see kõige kiirem viis. „Muideks, väga tihti, vähemalt kaks-kolm korda nädalas näen ka unes, et ma lendan,” räägib ta, et kopterisõidust on saanud tema kirg.

Mida teevad Sõnajalad selleks, et Aidu tuulepargi ümber paar aastat kestnud vägikaikaveos pead vee peal hoida, loe lähemalt reedest EPLi/LP loost.