Ökonomist: majanduskasvuriskid on selgelt kasvutrendil
Eesti majanduskasv aeglustub järgmisel aastal allapoole 3 protsendi piiri ning käes on aeg pikaajalist kasvu toetavateks reformideks, selgub Luminori sügisesest majandusülevaatest.
Luminori Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel on Eesti majanduskasvu määrad läbinud tipptaseme ning sellele järgneb juba mõõdukam areng, mis on ilmne aina rohkemates Euroopa riikides. "Kaubandustõrgete taustal on käimas majanduskasvude sünkroniseeritud aeglustumine ja selle keskmes on tööstus," märkis Palm.
Samas on Eestit globaalse kaubanduse aeglustumine siiani vaid vähesel määral mõjutanud. Oodatust paremat tulemust võib seostada ekspordi keskendumisega tugevama kasvuga Euroopa riikidele, euroala keskmisest tugevama tööjõunõudlusega ning soodsa keskkonnaga ehitus- ja eluasemeinvesteeringuteks. Baasintressid on võtnud taas suuna langusele, selgitas Palm.
„Majanduskasvuriskid on täna selgelt kasvutrendil, samas me ei prognoosi põhistsenaariumina euroalal ega muudes suuremates arenenud riikides ulatuslikku majanduslangust," ütles Palm, lisades, et Eesti peamistel eksporditurgudel, nagu näiteks Saksamaa ja Põhjamaad, kasv aeglustub, ent ei hangu, mis toetab ekspordinõudluse tagasihoidlikku suurenemist alates teisest poolaastast. Lisaks nõudluse jahtumisele piiravad Euroopa eksportööride tulusid tagasihoidlikumad ekspordihindade arengud.
Eesti nominaalne tööjõukulu tunnis on viimase 14 aastaga edukalt suurenenud tagasihoidlikult 19%-lt kuni 40%ni euroala keskmisest, kuid vahe euroalaga püsib soovimatult suur. Peaökonomisti sõnul kaotame Eesti talente headele konkurentidele. Majanduskasvu aeglustumise taustal on otstarbekas toetada sissetulekute lähenemist euroala keskmisele tasemele, mis võiks olla Eesti 2035 üheks selgeks arengu eesmärgiks. Selleks on vajalik majanduse pikaajalist kasvu arendada struktuurireformide toel, mis hõlmaks ennekõike tööjõuturgu, teadust ja tehnoloogiat ning digiteerimist.
Lisaks aeglustuvale välisnõudlusele seisab majanduse ees pikemaajalise väljakutsena elanikkonna vananemine, nentis Palm. „Märkimisväärne on see, et eakate aktiivsusmäär on alates sajandivahetusest peaaegu kahekordistunud," ütles Palm. Nimelt on eakate (üle 60-64aastaste) tööjõus osalemise määr tõusnud euroalal koguni 27% (21%-lt 2000. aastal 47,9%ni 2019. aasta esimeses kvartalis) ning Eestis 32% (63,8%ni).
Väärikas vananemine koos kauem tööturul osalemisega saab Palmi sõnul olema eduka majandusega Euroopa riikide arengu loomulik osa. "Vananemine nõuab lihtsalt ulatuslikke struktuurireforme, et tasakaalustada tulevasi suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse kulusid majanduse pikaajalise sissetulekute kasvuga. Pensioniks tuleb säästa," märkis Palm.
