Helme tahab diislikütuse aktsiisilangetust edasi pressida: peaksime usaldama alternatiivseid arvutusi
Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 701,4 miljonit eurot makse, mida on 8,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Alkoholiaktsiisi laekumine kasvas aktsiisi langetamise tulemusel juulis 53 protsenti, teatas rahandusministeerium eile. Samas näitavad numbrid, et tänavu aasta seitsme kuu arvestuses langes alkoaktsiisi laekumine 5,9 protsendi võrra.
Juulikuist aktsiisitulu mõjutas kõige enam alkoholiaktsiisi langetamine alates 1. juulist, mille tulemusel müüdi kaupluste tavapärased vana aktsiisimääraga laovarud minimaalsele tasemele. Juulis soetasid jaemüüjad alkohoolseid jooke rohkem, et taastada tavapärane laoseis, selgitas ministeerium.
Rahandusminister Martin Helme kirjutas täna sotsiaalmeediapostituses, et alkoholiaktsiisi langetamine on toonud täpselt need tulemused nagu plaaniti. "Piirikaubandus lõunas tõmbab järjest koomale ja peaks järgmiseks aastaks jõudma normaalse, tavapärase taseme kanti. Soome turism on kaks kuud järjest teinud reipat kasvu, murdes senist selget langustrendi ja tuues raha Eestisse mitte ainult alkoholitootjatele, vaid ka hotellidele, restoranidele, kaubanduskeskustele, muuseumitele jne. Üks vähem raporteeritud rõõmsaks tegev näitaja on käibemaksu laekumise selge paranemine. Käibemaksu vähenemine oli vale alkoaktsiisi poliitika üks suuremaid kahjusid ning seda on keeruline otseselt siduda, kuid fakt on see, et alkoholi aktsiisi karm tõstmine käis käibemaksu kehvema laekumise eel ja käibemaksu parem laekumine järgnes juulikuisele maksulangetusele," kirjutas Helme.
"Kõik see annab julgust pressida edasi ka diisliaktsiisi langetusega. Jah, on arvutusi, mis ütlevad, et see toob kaasa suure eelarveaugu. Aga negatiivsed stsenaariumid on tehtud samade mudelitega, nagu tehti alkoholiaktsiisi langetuse negatiivseid tulemusi prognoosides. Meil on põhjust usaldada alternatiivseid arvutusi."
Ärilehe küsimusele, milliseid alternatiivseid arvutusi minister täpsemalt silmas peab, vastas Helme, et arvutusi on väga mitmesuguseid. "Erinevate sisendite ja stsenaariumitega - näiteks kas langetada Läti või Leedu tasemele, kuidas sisse võtta transiiti ja kuidas nad hakkavad käituma erinevate hinnastsenaariumite puhul, kuidas kvantifitseerida siseturul tegutsevaid teiste riikide transpordifirmade veomahtu, kuidas hinnata Eestist välja minevate vedude edasist ostukäitumist jne. Numbrid ulatuvad miinus 96 miljonist pluss 40 miljonini.
Selleks, et saada aru, milline stsenaarium mis tingimustel on kõige tõenäolisem, tuleb teha veel lisatööd," ütles Helme.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov rõhutas aga paar päeva tagasi toimunud kütuseturu konverentsil, et ministeeriumi arvutuse kohaselt ei tooks diislikütuse aktsiisi langetamine kuskilt kasu ega too Skandinaavia transpordifirmasid Eestisse tankima. Pigem vastupidi - tugevalt sisetarbimiselt saadav tulu langeks hüppeliselt. „Langetades diislikütuse aktsiisi Läti tasemele, kaotaksime aastas 50 miljonit eurot ja Leedu tasemele langetades 100 miljonit eurot," toonitas Jegorov.
