2009. aasta juulis oli masu põhi - Eesti suuremate linnade korteriomandite keskmist tehinguhinda seirava Pindi Indeksi väärtus oli 624 eurot. Tänaseks on see tõusnud 1499 eurole.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tõus jaguneb aastate ja linnade vahel küll ebaühtlaselt, kuid indeks pole viimase kümnendi jooksul ühelgi aastal miinusesse jäänud.

„Loomulikult huvitab kõiki, mis saab edasi. Kuniks maailmamajandus peab, ei juhtu ka Eestis hullu mitte midagi, kusjuures enam ei ole meie kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses Rootsi pankadest, vaid hoopis turismist," ütles Sooman.

„Hoolimata suurest investeerimislainest on Eesti eraisikute hoiuste jääk lähenemas rekordilisele 8 miljardile eurole ning umbes pooled kinnisvaratehingud tehakse ilma pangalaenuta, nii et vaba raha turult niipea otsa ei saa. Märkimisväärne on, et samuti umbes pooled korteritehingud tehakse mitte endale elamispinna soetamise eesmärgil, vaid plaaniga korter üürile anda ja suuremates linnades liigub üha enam üüriinvestoreid oluliselt kasumlikuma lühiajalise üüriäri suunas. Airbnb ja sarnased veebirakendused on heaks võimaluseks turistidele soodsat majutusteenust pakkuda," selgitas Sooman.

„Seega, kuniks jagub turiste, seniks jagub ka kinnisvaraturgu. Siin on ainult üks konks - maailmamajanduse jahenemise korral on reisimine esimene asi, mille inimesed oma eelarves maha kriipsutavad ja investoritel soovitan koguda puhvrit plaani B jaoks," ütles ta. „Kui kaovad ka Ukraina ehitajad, siis on tihedamas konkurentsis ka pikaajaliste üürnike leidmine raskem, nii et arutult endale pangalaenudega üürikorterite kokku kühveldamine ei tundu eriti jätkusuutlik tegevus," lisas ta.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.