Tõnu Väät: kaubanduskeskustel on põhjust muretseda, e-kaubandus võtab võimust
Kasvutrendi kinnitavad ka Eesti Panga ja E-kaubanduse Liidu andmed: 2019. aasta seitsme kuu kokkuvõttes on eelmise aastaga võrreldes e-ostude kasv Eestis 28 protsenti. Eestist tehtud ostude käive kasvas ligi 40 protsenti, välismaalt tehtud ostud suurenesid aga vaid viiendiku võrra. Sügisel ületab e-ostlemise maht Eestis ühes kuus juba 120 miljoni piiri ning järgmisel aastal võib oodata keskmiseks kuu mahuks juba 200 miljonit. Kuidas aga eestlane e-poes käitub ja ostab? Kuidas võiks trendide järgi toimetada e-kaupmees ise?
Eesti e-poodidest ostavad ka välismaalased
Eestis on registreeritud ligi 5000 e-poodi. On suuremad, väiksemaid, edukaid ja mitteaktiivseid. Ja neist ostetakse igakuiselt 8 miljoni euro eest ka välisriikides välja antud krediitkaardiga. Suhtarvuna on see number väike, kuid kogusummana siiski märkimisväärne ning näitab, et e-poodi tasub paralleelselt pidada ka inglise keelsena.
Võrreldes teiste riikide eelistavad eestlased oste teha kõige enam tasudes läbi pangalingi, seda võimalust kasutati juulis 77 protsendi tehingute puhul. See näitab eestlasi kui mugavuse-armastajaid, kes kasutavad mobiil-ID'd ega viitsi rahakotti taskust välja võtta. Mugavust toetab ka ostu sooritamiseks valitud seade - mobiiltelefon, mis on kõige enam kasutatav e-ostlemise vahend.
Nooremad ostlevad mobiilis ja jätavad ostmise esialgu pooleli
Nagu öeldud on mobiil populaarne kanal e-ostude tegemiseks. 25-35 aastaste seas on mobiiltelefonist e-ostlemise osakaal lausa 70%! Samas tuleb tunnistada, et Eesti e-poodide üks peamisi vajakajäämisi on mobiilivaate mitte kõige mugavam lahendus ja arendus, seega on kaupmeestel trendide järgi viimane aeg tõsta mobiiliarendus prioriteediks number üks.
DPD üle-euroopalise uuringu tulemuste järgi hüljatakse erinevatel põhjustel esialgu 90% ostukorvi lisatud toodetest. Neist 40 protsentsi tuleb hiljem e-poodi tagasi ja sooritab ostu. Kas aga e-kaupmehed järelejäänud 50 protsendi „hülgajatega" uuesti ühendust võtavad, tööriistu kasutavad ja järelturundust teevad, et seeläbi oma müügimahte kuni kolmekordistada? Ilmselt on siin rohkesti kasutamata müügipotentsiaali...
Kolmandik tehingutest on seotud teenustega, viiendik kaupade ostmisega
Analüüsides 2019. aasta II kvartali pangalingi kaudu tehtud maksekorraldusi, selgub et neljandiku neist moodustas loteriide, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Mõneti üllatav suurusjärk? Tõsi, käibest moodustas see küll vaid viis protsenti. Kõige suurema osakaal (28 protsenti tehingutest) on seotud teenuste ostmisega nagu transpordipiletid või meelelahutus. Teisalt viitab aga koguni viiendik pangalinke kaupade ostmisele. 16 protsenti pangalingiga tasumisest moodustavad tehingud telekomi- ja energiaettevõttega, 11 protsenti aga kõikvõimalikud maksud nagu riigilõiv, trahvid, kindlustused ja laenumaksed.
Kuid miks osteldakse e-poes? Kui vaadelda e-poodide plusse tavakauplustega võrreldes , on vanuserühmade arusaamad üsna erinevad. Ollakse küll ühel nõul, et aja kokkuhoid ja soodsad hinnad on veebist ostmise peamised eelised, kuid kui 50-74 aastaste seas kujuneb tähtsuselt kolmandaks ostuprotsessi mugavus, siis 15-24 aastaste seas on see alles seitsmendal kohal. Noore seas on aja kokkuhoiu ja soodsate hindade kõrval võrdselt tähtsal kohal hoopis lai kaubavalik ja toodete lihtne leitavus/otsing. Erinevalt teistest vanusegruppidest väärtustavad nemad ka võimalust näha teiste kasutajate tagasisidet.
Kodumaiste e-poodide võidukäik
Hiljuti avaldatud Kantar Emori uuringu tulemused näitavad usalduse kasvu kodumaiste e-poodide vastu. Kui veel eelmisel aastal kinnitas pea iga teine veebist riideid, jalatseid ja spordikaupu ostnu, et eelistab pigem välismaiseid veebipoode, siis tänavu oli välismaise pooldajaid üle kahe korra vähem ning kohalike osatähtsus kasvas. Kantar Emori kaubandusuuringute eksperdi Kersten Jõgi sõnul on kodumaiste e-poodide peamine eelis kiirema tarne pakkumine. Juhul, kui suudetakse pakkuda ostja vajadustele sobivat kaubavalikut sobiva hinna ja kohale toimetamise kiirusega, langeb kaalukauss selgelt kohaliku pakkuja kasuks.
Kes jäävad ellu?
Kasvav e-kaubanduse sektor on ühtpidi võimalus ja teisalt väljakutse. Nagu teada, valitsevad majanduses tsüklid, samal ajal muutuvad ärimudelid - kõigel sellel tasub silm peal hoida. Maailma suurim veebimüüja Amazon laieneb jõudsalt ja rajab ladusid ka Põhjamaadesse, mis ohustab ka meie e-vahendajaid. Lisaks ostab ka Hiina kokku logistikaettevõtteid ja subsideerib enda kaupmeeste laienemisplaane. On asjade loomulik käik, et mudelid, kus Hiinast odavalt tellitud kaupa õnnestus korraliku juurdehindlusega edasi müüa, kaovad Hiina enda konkurentsihõlma.
Sarnaselt on muutumas ka kaubanduskeskused, mida paljudes riikides kutsutakse juba linna- või vabaajakeskusteks jm moodi. Kaubanduskeskustes, mille tegevust mõjutab ilmselgelt e-ostlemise kasvutrend, pakuvad lisaväärtust meelelahutus, sport, vaba ajaveetmise võimalused, söögikohad, tulevikus võib-olla eluasegi. Tulevikku on keskusel, mis pakub palju erinevaid tegevusi, mitte kilomeetrite viisi jalanõusid. Sarnaselt suur potentsiaal on ka unikaalsel, oma tooteid pakkuval ja nutikalt turundatud tootel ja e-poel.
