“Miks on piirkonda, kus on juba olemas 9 toidupoodi ja kus ka lähiümbruses asub 3 supermarketit, Tartu linn otsustanud kahaneva rahvaarvu tingimustes lubada veel ühe supermarketi ja selle naabrusesse veel ühe kaubanduskeskuse rajamise, kui mujal Tartus on kaubanduse kättesaadavus kehvem?” seisab kirjas kaebuses.
Muuhulgas mainitakse kaebuses võimalikku suuremat müra, arusaamatut üldplaneeringu sihtotstarve muutmist ja võimalikke probleeme seoses naabrusesse moodustatava looduskaitsealaga.
“Kaebaja on seisukohal, et niivõrd ulatuslike põhjendamispuuduste ja teiste kaebuses välja toodud asjaolude puhul on tegu olulise detailplaneeringu menetlusveaga, mis toob kindlasti kaasa detailplaneeringu õigusvastasuse. Sisuliselt puudub võimalus veenduda, mis olid vastustaja motiivid valikute tegemisel detailplaneeringu kõige olulisemates küsimustes, sealhulgas planeeringulahenduse valikul, kõrvalekaldumistes üldplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkusest jne. Ka detailplaneeringu materjalidesse süvenemisel ei ole võimalik kontrollida vastustaja otsustuste õigsust ja otsuseni jõudmise asjaolusid,” põhjendab Maximat esindav vandeadvokaat Mikk Lõhmus.
Linn: meil puudub õigus määrata, milline ettevõte hakkab hoones tegutsema
Tartu Linnakantselei õigusteenistuse vanemjurist Kadri Valdre sõnul on selge, et Maxima kaebus on ajendatud ennekõike uue konkurendi lisandumisest. “Maxima jõudnud kaebuses järeldusele, et uus detailplaneering rikub ühtlasi tema ettevõtlusvabadust.”
Linn vastas Maxima kaebusele, et ka eelmine detailplaneering võimaldas kinnistule ehitada kaubandus- ja teenindushoone. Kalda tee kinnistu asub ettevõtlustsoonis, seega kaubandus ja teenindushoone rajamise võimalus Kalda tee 29 kinnistule oli läbi kaalutud juba üldplaneeringu menetluses.
“Maxima on seega paraku jätnud tähelepanuta, et ka varasem detailplaneering oleks võimaldanud ehitada Kalda tee 29 kinnistule Lidli poe ja uue detailplaneeringu algatamise taotlus esitati eelkõige lähtudes soovist paiguta hoone kinnistul risti Kalda teega. Uue detailplaneeringuga (võrreldes varasemaga) on läinud planeeritava hoone ehitusalune pind rohkem kui 700 ruutmeetri võrra väiksemaks,” täpsustab Valdre.
Uue detailplaneeringuga sooviti suurendada haljasutse osakaalu kinnistul, rajada sinna mänguväljak ja 12 parkimiskohta kohalike elanike tarvis. “Kinnistut hakkab läbima jalakäijatekiir, mis võimaldab jalakäijatel ohutult jõuda ka kõrvalasuvate ettevõteteni ning mänguväljakuni. Kalda tee 29 kinnistu ei piirne läheduses moodustamisel oleva looduskaitsealaga – Kalda tee 29 kinnistu ja looduskaitseala vahele jääb praeguseks juba hoonestatud Kalda tee 41/43 uushoone.”
Linn vastas Maximale, et neil puudub õigus määrata, milline ettevõte hakkab planeeritavas hoones tegutsema niikaua, kuni hoonet kasutatakse vastavalt määratud otstarbele. “Detailplaneeringus määratakse eelkõige ära ehitusõigus (mis hoone, kui suur, kõrge, parkimine, juurdepääs jms planeerimisseaduses sätestatu), mitte aga see, kas hoonet hakkab tulevikus kasutama Lidl või mõni muu kaubanduskett.”
