Tuleva aasta miinimumpalga otsustamine võib minna valitsuse kätte
Täna kohtusid ametiühingute esindajad riigikogus Keskerakonna fraktsiooniga. "Rääkisime sellest, millised on olnud läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute vahel, miks ametiühingute volikogu ei kinnitanud ära seda numbrit 578 ja mis juhtub siis, kui tööandjad otsustavad läbirääkimisi mitte jätkata," rääkis Peterson Delfile.
Ametiühingute esindajad soovisid teada, kas valitsus on valmis vajadusel ise määrama sellel aastal alampalga suuruse, kui ametiühingud ja tööandjad omavahel kokkuleppele ei jõua. "Nad võtsid meie informatsiooni teadmiseks ja arutavad seda omavahel, aga nad pidasid võimalikuks, et valitsus võib sellise otsuse teha," sõnas Peterson.
Majandusnäitajate põhjal otsustades oleks Petersoni kinnitusel Eestile jõukohane miinimumpalk oluliselt üle 600 euro. "Me oleme praegusel hetkel veendunud, et me oleme suutelised täna maksma alampalga saajale 40 protsenti keskmisest palgast ja see number ise ongi 600–602 eurot," märkis Peterson. "See on see, millega me läheksime laua taha ja hakkaksime vestlust otsast peale," lisas ta.
Tööandjate argumendid 600-eurose miinimumpalga vastu on majanduses nähtavad ohumärgid. "Rahvusvahelises võrdluses on olukord muutunud selle võrra, et nii keskmine palk kui ka üldised majandusnäitajad on läinud mööda Kreekast ja Portugalist, me enam ei ole selles nii-öelda Ida-Euroopa võrdluses," sõnas Peterson.
Ideaalis võiks tööandjad ja ametiühingud miinimumpalga Petersoni sõnul septembrikuu jooksul kokku leppida. "Aga kõik sõltub praegusel hetkel tööandjatest," märkis ta.
Kui kokkulepet tööandjate ja ametiühingute vahel ei sünni, siis peaks valitsus miinimumapga suuruse uueks aastaks määrama detsembris. "Loodame selgust saada siiski varem, vaatame, kuidas sündmused kujunevad," sõnas Peterson.
Millise numbri valitsus miinimumpalgaks võiks kehtestada, otsustab Petersoni sõnul valitsus ise. "Valitsusel on vabad käed otsustada, kas nad jäävad selle numbri peale, mis on korra meie laualt läbi käinud, või tulevad kaasa mõttega, et alampalk peaks olema kõrgem, 600 euro juures," märkis ta. Natuke vähem tõenäoline on, et valitsus mõtleb välja kolmanda numbri, mis jääb 578 ja 600 euro vahele.
Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuu sõnul oli 2017. aastal tööandjate ja ametiühingute sõlmitud kokkulepe, et alampalk peaks moodustada 40 protsenti keskmisest palgast, samm õiges suunas. "Loodetavasti jõuame ka praegu kujunenud olukorras kõigi osapoolte jaoks kokkuleppeni. Eesti majanduse käekäik sõltub nii tööandjatest kui ka tublidest tööinimestest," sõnas Sarapuu.
Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimehe Oudekki Loone sõnul peab riik seisma alati nõrgemate eest. "Alampalka teenivad inimesed on kõige haavatavamas positsioonis. Ei ole aktsepteeritav, et tööandjate keskliidu volikogu otsustab nende elukvaliteedi üle ning riik peab abikäe ulatama," sõnas Loone.
Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid, ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.
