Kuigi Tallinna korterite hinnatõus on aeglustumas ja hinnaerinevus ülejäänud Eesti suhtes vähenemas, tehakse pealinnas 43 protsenti kõigist tehingutest ning aasta esimesel poolel kerkisid Tallinna korterite hinnad viis protsenti, selgub Swedbanki turuülevaatest. Eestis müüakse kuni 2000 korterit kuus.

Hinnakasvu veab Põhja-Tallinnas asuv Kalamaja asum, kus korterite hinnad on kohati Kesklinnast juba kõrgemad. Korterite keskmist hinda mõjutab tugevalt uute korterite osakaal kõigist tehingutest, sest nende ruutmeetri hind on järelturu omadest keskmiselt 25-30 protsenti kõrgem. Näiteks tänavu esimeses kvartalis tehti Tallinnas 27 protsenti kõigist tehingutest uute korteritega, mullu aga kokku 30 protsenti.

Üldise kinnisvara hinnakasvu aeglustumisega võib seostuda netopalga kasv, mis samuti on tänavu aeglustunud. Mullu tõusis netopalk suuresti tulumaksureformi tõttu, kuid selle mõju oli ühekordne. Aeglustuv netopalga reaalkasv võib hakata mõjutama ka eluasemenõudlust, seda kinnitab ka asjaolu, et majapidamiste kindlustunne eluaseme soetamiseks ongi möödunud aasta lõpust halvenenud.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.