VIDEO | Martin Helme avaldas, kuidas näeb välja teise samba asemele loodav investeerimiskonto ja mis maksu selle pealt tuleb tasuda
Teise pensionisamba reformimisel pakkus valitsus välja võimaluse muidu sambasse läinud raha hoopis investeerimiskontole kanda, et seal seda ise kasvatada ehk sellega teise pensionisamba süsteemist otseselt ei lahkuta. "Investeerimiskonto on sisuliselt sama asi nagu pensionifond. Kohtleme ja käsitleme seda samamoodi," ütles Helme.
Kontole kantakse isiku palgast kaks protsenti, millele lisab riik sotsiaalmaksu arvelt veel neli protsenti. Investeerimiskontolt saab soovi korral viia raha uuesti tagasi ka panga pensionisambasse. See eeldab samas teise pensionisamba jaoks mõeldud pensioni investeerimiskonto avamist.
Konto oleks nagu iga teine väärtpaberikonto, kus pangad võtavad ostmis- ja müügitehingute eest tasu, kuid see poleks enam võrreldav pensionifondide haldustasudega. "Võid ka ise otse tehinguid teha," märkis Helme. Kontole saab laekuda raha üksnes teisest pensionisambast, muud raha inimene sinna kanda ei saa.
Igasugune pensioniraha liigutamine väljapoole pensioni investeerimiskontot või pensionifondi võrdub raha väljavõtmisega teisest sambast ja toob kaasa sama suure 20%-lise tulumaksu tasumise. Pensioniikka jõudes on pensioni investeerimiskonto omanikul samad õigused ja võimalused, nagu neil, kes on kogunud raha pensionifondi.
Pole veel selge, kas riik paneb pankadele piiri ette, kui palju nad investeerimiskonto tehingute eest küsida võivad. Küll aga ütles Helme, et see võiks vabale turule jääda.
Valitsuse plaanitav teise samba reform käivitub 2020. aastal. Avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.
Suuremate summade osas tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.
