Kohus märkis, et kuivõrd Levikom ei ole esitanud oma viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruandeid ja ettevõttel on aktiivne maksuvõlg, siis on tõenäoline et ettevõte ei oleks saanud niikuinii sagedusloa enampakkumisel osaleda. Ja seega ei ole ka ettevõttel põhjust vaidlustada seda, et konkursile pandi vaid kolm sagedusluba.

Lisaks märkis kohus, et lähtuvalt Eesti eripärast, kus 5G sagedusalas on Eestis võimalik piiranguteta kasutada vaid teatud osa, on sagedusala kolmeks jaotamine mõistlik. Täpsemalt on välja antavas 400 megahertsi vahemikust Eestis piiranguteta kasutuses 190 megahertsi, seda tulenevalt sellest et 10 megahertsi on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 megahertsi osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga koordinatsioonikokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus.

Samas tõi kohus välja, et siiski peaks tulevikus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaaluma rohkem sagedusalade enampakkumisi korraldades fookuse seadmist ettevõtetele, mis võivad olla huvitatud iseseisvalt 5G sidevõrkude rajamisest.

Tallinna halduskohtu otsust saab vaidlustada hiljemalt 21. oktoobril.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutas 19. veebruaril välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410 kuni 3800 megahertsi. Kokku pandi enampakkumisele kolm luba, neist igaüks alghinnaga on 1,6 miljonit eurot. Nii Telia, Tele2 kui ka Elisa plaanisid oksjonil osaleda.