“Inimesed eelistavad soodsat kaupa – selles pole midagi halba. Probleem tekib siis, kui munatootjad teevad odava hinna nimel suuri järeleandmisi loomade heaolu osas,” kommenteeris Meriküll. ”Selle asemel, et investeerida killuke oma kasumist kanade elutingimuste parandamiseks, suruvad nad ühte puuri veel rohkem õnnetuid ja haigeid kanu ning võtavad käiku retoorika, et tarbija on see, kes ei hooli,” lisas ta.

Meriküll viitab ka hiljutisele Kantar Emori uuringule, millest selgus, et ligi 70% eestlasest ei poolda kanade puuris pidamist ning ligi 60% soovib, et munakanade pidamine kitsastes traatpuurides oleks lausa seadusega keelatud. “Neid väärtushinnanguid ei saa ettevõtjad enam eirata,” sõnas loomakaitsja.

Lisaks sõnas Meriküll samas artiklis ilmunud Linnu Talu juhatuse liikme Astre Jaaganti kommentaari kohta, et puurikana on teistest pidamisviisidest kõige õnnelikum, kuna tal on kõik vajalik puuris olemas, et see ei vasta tõele.

“Teadusuuringud on kinnitanud, et puurikanalates on lindudel kõige hullem elu võrreldes teiste pidamisviisidega,” sõnas Meriküll. “Puurisüsteemides elab iga kana umbes ühe A4 paberilehe suurusel alal, kus ta ei saa isegi ümber pöörata. Linnud elavad pidevas stressis, muutuvad agressiivseks ning on vastuvõtlikumad haigustele. Liikumisvõimetuse tulemusena surevad osad neist janusse.”

Positiivne on see, et tarbija teadlikkus aina kasvab ning maailm on liikumas loomasõbralikumas suunas. Kiidame Rimi, Maxima, Prisma ja Stockmanni otsust puurikanade munade müügist loobuda ning ootame nendega liituma ka teisi 21. sajandi ettevõtteid,” sõnas Meriküll lõpetuseks