Läti telesaade paljastab: Rail Balticuga seotud Riia keskvaksali ehitus läheb plaanitust kaks korda kallimaks
Riia keskvaksali ehitus ei ole veel alanudki, kui selle maksumus on juba enam kui 100% ehk 230 miljoni euro võrra kallinenud, edastas Läti televisiooni uuriva ajakirjanduse saade de facto.
Kuna raudteejaama ehitus on osa Rail Balticu projektist, on ametnikud püüdnud skandaalset kallinemise fakti varjata, vahendab tvnet.lv telesaadet. Küll on välja vahetatud projekti juht ning ehituse kallinemisele püütakse erinevaid põhjendusi leida.
Varasuvel allkirjastasid osapooled enam kui 430 miljoni euro mahus Riia raudteejaama rekonstrueerimise lepingu. Vaid mõned päevad hiljem jagati projekti tulevikuvisioone ning taristu ees ootavad suuri muudatusi. Kuid ühest olulisest asjast vaikiti. Nimelt oli kaks aastat varem ehitushankel räägitud kaks korda väiksemast summast- ehituse maksumuseks planeeriti siis 200 miljonit eurot.
Juba toona arvas de facto, et projekt kujuneb oluliselt kallimaks, kuid projekti eest vastutajad eesotsas RB Raili juhatuse esimehe Baiba Rubesaga kinnitasid siis, et sellised kartused on alusetud.
Igatahes osutus de facto kardetu tõeks. Keskvaksali ning Daugava silla ehitus kallines enam kui 100%.
RB Raili uus juht Timo Riihimäki kinnitab, et tegemist on väga suure summaga, kuid lisab, et ettevõte oli hankega väga põgusalt seotud ning nad olid vastutavad vaid kogu projekti tehnilise lahenduse eest.
Endine Euroopa rööpmevahe projekti elluviija Lätis Eiropas Dzelzceļa līnijas (EDZL) juht Andris Linužs rääkis, et algne hange ei sisaldanud silla ehitust.
Transpordimister Tālis Linkaits kinnitas, et projekti kallinemine on ebameeldiv üllatus ning edaspidi üritatakse selliseid juhtumeid vältida.
De facto avastas aga, et tegelik projekti kallinemise põhjus oli asjaolu, et osa hanke riske läksid ootamatult üle ehitajatele. Sellele vastukaaluks kindlustasid nad end võimalike kahjumite vastu lõpphinna tõstmisega.
Hanke võitsid Belgia firma Besix ning Läti ehitusfirma Jsc Rere tütarfirma Rere Buve. Besixi Euroopa juht Nick de Rook lausus, et nad peavad riske hindama ning enda ebameeldivate üllatuste eest kaitsma.
Hinnatõusu peab aga keegi alati kinni maksma. Seekord tuleb see nii Läti kui Euroopa maksumaksjate taskust. Suurem osa summast kaetakse Euroopa fondidest, kuid umbes 65 miljonit tuleb leida lõunanaabrite eelarvest.
