PUUST JA PUNASEKS | Kütuseekspert Alan Vaht selgitab, mida tähendavad viimase aja kütuse hinnamuutused?
Möödunud reedel võis meediast lugeda uudiseid, et tanklaketid tõstsid kütusehindu peale droonirünnakuid Saudi Araabia naftarajatiste pihta prognoositust suuremalt. Uudistest käis läbi koguni 8 sendine hinnatõus. Tegelik pilt on aga sootuks teine, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht oma blogis.
On tavapärane, et kütusehinnad Eesti tanklates nädala alguses tõusevad (tavaliselt esmaspäeviti) ning nädala edenedes langevad, saavutades oma miinimumi nädalavahetusel.
Esmaspäevaseid hinnatõuse tuleb aga tegelikkuses käsitleda hindade korrigeerimisena, sest tavapäraselt vaadeldakse, et milline on olnud viimase nädala jooksul kütuse maailmaturuhindade liikumine. Hindade korrigeerimisel võib nädalataguse esmaspäevase hinnaga võrreldes esineda 3 stsenaariumit:
- Kütusehindu langetatakse
- Kütusehindu tõstetakse
- Kütusehinnad pannakse möödunud nädala alguse hindadega võrreldes samale tasemele
Sõltumata rakenduvale stsenaariumile on kindel vaid see, et nädalavahetuse ajaks madalale lastud hindadega võrreldes toimub uue nädala alguses igal juhul hindade tõstmine ehkki nädalataguste hindadega võrreldes võis tegelikkuses toimuda sootuks kütusehindade langetamine.
Droonirünnakule eelnenud kahe nädala esmaspäeval olid bensiini ja diislikütuse hinnad samal tasemel ehk vastavalt 1,349 ja 1,319 eurot liitrist. Droonirünnak leidis aset laupäeval, 14. septembril.
Turgude avamisel esmaspäeva varahommikul leidis aset ajaloo suurim ligi 20% Brenti toornafta hinna hüpe. Selleks ajaks olid bensiini ja diislikütuse hinnad langenud Eesti tanklates vastavalt tasemele 1,292 ja 1,262 eurot liitrist.
Järgneva kahe päeva jooksul langesid kütuse hinnad Eesti tanklates veel täiendavalt ning bensiini ja diislikütuse hinnad saavutasid oma madalaima taseme kolmapäeval vastavalt 1,287 ja 1,257 eurot liitrist.
Vastavalt eeltoodule esines olukord, kus kütusehinnad olid tanklates varasema nädala esmaspäeva hindadega võrreldes langenud 6,2 senti liitrist. On tähelepanuväärne, et samal ajavahemikul olid bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad tõusnud vastavalt 4,2 ja 5,5 senti litrist, mis Eesti tanklahindade ja maailmaturuhindade erisuunalise liikumise tulemusel teeb summaarseks bensiini ja diislikütuse hinnaerinevuseks koguni vastavalt 10,4 ja 11,7 senti liitrist.
Droonirünnakust põhjustatud hinnatõus tanklates ei realiseeritud
Tavapärase esmaspäeva asemel korrigeeriti kütusehindu Eesti tanklates alles kolmapäeval, mil bensiini ja diislikütuse hindadeks kujunesid vastavalt 1,364 ja 1,354 eurot liitrist. Juuresolevalt hindade võrdluse graafikult nähtub, et kütusehindade tõus tanklates osutus maailmaturuhindadest 1 sendi võrra madalamaks.
Viimase kolme nädala kütusehindade liikumine nii Eesti tanklates kui ka maailmaturul on esitatud alloleval graafikul, millelt nähtub, et maailmaturuhindade tõusunurk on Eesti tanklahindade tõusunurgast suurem.
