Sandor Liivega seotud Eesti tuumajaama projekt jõudis rahvusvahelisse finantsmeediasse
Fermi Energia OÜ otsib võimalusi, kuidas rajada järgmise kümnendi keskpaigaks Eestisse uue põlvkonna tuumajaam väikese moodulreaktori (SMR-i) näol, mis peaks pakkuma oluliselt odavamat ja paindlikumat energiatootmise võimalust kui traditsioonilised tuumajaamad, kirjutab Bloomberg.
Uue põlvkonna tuumajaama projekt võib aidata 1,3 miljoni elanikuga väikeriigil saavutada energiasõltumatus Venemaast ning vähendada sõltuvust põlevkivist. „Me oleme esimesed, kes püüavad võtta tuumaenergiat kasutusele,” rääkis Fermi Energia asutajate ringi kuuluv ettevõtte tegevjuht Kalev Kallemets, kellel on veebruaris loodud ettevõttes 38,83%-line osalus.
Lisaks temale kuuluvad ettevõtte suuromanike ringi ka endine Eesti Energia juht Sandor Liive 25,24%-lise osalusega ning Rootsi kuningliku tehnoloogiainstituudi tuumaenergeetika programmi lõpetanud Henri Ormus 19,42%-lise osalusega. Kallemetsa kinnitusel on projekti plaanitav ajakava väga sarnane teistele väikeste moodulreaktorite projektidele.
Just ajastus paistab täna tuumatööstuse jaoks, mis on viimased kaks kümnendit oma eksistentsile õigustust otsinud, hetkel kõige olulisem küsimus. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri sõnul on hetkel maailmas oma 50 erinevat SMR-i töös, kuid ükski neist pole tellimuste puudusel hakanud tulu teenima.
„2005. aastal, kui see tehnoloogia juba olemas oli, ei olnud kliente, kes oleks sellest huvitatud olnud,” rääkis USA energiaministeeriumi aatomienergia eest vastutav ametnik Rita Baranwal. „See on ka põhjus, miks need lahendused on riiulisse jäänud,” lisas ta.
Paljud väikeste moodulreaktorite toetajad usuvad, et need võiks aidata taastada turu usalduse tuumaenergia konkurentsivõimesse. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniliste tuumareaktorite hinnad kiirelt kasvanud, kuid nende ehitusaeg on koos sellega ka väga pikaks veninud. Ühtlasi on regulaatorid mures nende turvalisuse pärast. Samal ajal odavnevad nii tuule-, päikese- kui gaasienergial põhinevad lahendused.
Fermi on kohalike investorite abil juba kogunud ka piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada reaktori käivitamine ilma riigi toeta või toetusskeemideta. Täiendavaid energiaallikaid on Eestil vaja aga alates 2025. aastast, kui nii Eesti kui ülejäänud Baltikum sünkroniseeritakse Euroopa elektrisüsteemiga.
Siiski võib olukorras, kus Euroopa vaatab järjest enam taastuvenergia allikate, tuule ja päikese poole, jääda Fermi Energia tuumajaama rolliks varustada Eestit siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. „SMR-id võimaldavad väiksematele turgudele energiasõltumatust,” märkis Baranwal.
Fermi Energia on juba koostanud uuringute jaoks ka nimekirja neljast olemasolevast moodulreaktori tehnoloogiast. Ettevõte loodab oma esimese kommertsreaktori valmis saada ajavahemikus 2026-2028 ning esimese uue põlvkonna tuumajaama ehitada Eestisse järgmise kümnendi lõpuks.
„Me hoiame silma peal uutel tehnoloogiatel,” märkis Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Tema sõnul on ministeerium tihedas suhtluses arendajatega. Küll aga rõhutas Tatar, et hetkel eksisteerib Fermi Energia tuumareaktor siiski vaid paberil.
