Taavi Aas vastab teravalt Sõerdi kriitikale oluliste investeeringute edasilükkamise osas: kas sa tead, mis on tekkepõhine eelarve?
Opositsioonilise Reformierakonna hinnangul on tuleva aasta riigieelarves ainuüksi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas loobutud investeeringutest 75 miljoni ulatuses, vahendas eileõhtune ETV uudistesaade „Aktuaalne kaamera”.
Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles, et kui võrrelda kevadel riigieelarve strateegia koostamisel välja käidud lubadusi ja nüüd järgmise aasta riigieelarve eelnõud, siis hoogsalt on loobutud investeeringutest majandusministeeriumi haldusalas.
Näiteks on Tallinna ringtee rahastusest on ligi 16 miljoni asemel alles ainult kuus miljonit, Tallinna-Pärnu maanteele mõeldud 24 miljonit eurot on üldse ära kadunud. Ka pole eelarves enam Pärnu lennujaamale lubatud 17 miljonit, kadunud on ka Tallinna linnahallile plaanitud vahendid ja vähenenud on veel mitmed olulised investeeringud.
„Kõigepealt investeeringud lükkuvad edasi, varasemate valitsuste rahastamisplaane on muudetud – eesmärgiga tekitada eelarvesse ruumi palkadeks ja pensionideks –, ega sellega ju riigi rahandust ei päästa, selliste investeeringute lohistamistega. Järgmistel aastatel tekivad eelarvesse lihtsalt suuremad kulusurved,” märkis Sõerd.
Aas soovitab Sõerdil lähtuda faktidest
Lisaks oma seisukohtade väljendamisele eilses uudistesaates on Sõerdi väljaütlemisi täna teravalt ka sotsiaalmeedias kritiseerinud majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond), kes soovitab Reformierakonna poliitikul ja endisel rahandusministril lähtuda enda väljaütlemistes faktidest ning nende ainuõigest tõlgendamisest.
„Kas sa oled kursis, mis on tekkepõhine eelarve?” küsib Aas Sõerdilt ja selgitab, et tekkepõhise eelarve puhul tekivad kulud siis, kui kaup on kätte saadud või tööd ja teenused on aktiga vastu võetud. „Näiteks kui sa saad detsembrikuu eest palka 5. jaanuaril, siis tekkepõhiselt on see tööandja jaoks eelmise aasta kulu, mitte selle aasta kulu,” toob ta näite.
Ka ütleb Aas, et Sõerd peaks endise rahandusministrina tähelepanelikumalt tutvuda riigi eelarvestrateegiaga enne, kui alustatakse avalikkuses diskussiooni. „Vastupidiselt sinu väljaütlemistele ei ole linnahalli rekonstrueerimiseks kevadise riigi eelarvestrateegia järgi olnud planeeritud järgmiseks aastaks kulusid,” toob Aas välja. Tema sõnul on sellest lähtutud ka riigieelarve kokku panemisel.
„Kuna hetkel pole veel riigiabi luba, siis lükati projekti algus aastasse 2021 ja aastas 2022 olid vastavad kulud juba ka planeeritud. See ei tähenda, et linnahall ei saa korda ning me ei saa Tallinnasse maamärki positiivsemas valguses, kui ta seda praegu on. Raha pole kadunud, vaid on planeeritud kuluks õigesse ajajärku, mitte piltlikult öeldes eksitavaks kulureaks,” räägib Aas.
Ka ütleb majandus- ja taristuminister, et valitsus on ühtlasi selgelt aru saanud, et peab kaaluma paremate maanteede ehitamist ning sellepärast on Via Baltica projekt lükkunud ülejärgmisesse aastasse. „Peame seni planeeritud 2+1 maantee ümber projekteerima 2+2-ks,” selgitab Aas.
Kose-Mäo jätkub tekkepõhise graafiku järgi 15,6 miljonit ning juba järgneva kahe aastaga on kuluridades kokku üle 50 miljoni euro. „Sarnane olukord on ka Tallinna ringtee ehituse teise etapiga. Sel aastal on planeeritud 6,4 miljonit ning järgmisel kahel juba 8,5 ja 7,5 miljonit. Ehk märgime kulud aastasse, kui need päriselt tekivad,” ütleb majandus- ja taristuminister.
Tekkepõhine eelarve näitab tehinguid toimumise perioodil
Ka selgitab Keskerakonna minister, et tekkepõhise eelarvestamise puhul kajastatakse kõiki majandustehinguid nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest arveldatakse. „See tähendab, et tekkepõhine arvestus ei sõltu laekumistest ja väljamaksetest,” rõhutab Aas.
Minister lubab, et on valmis konstruktiivse avaliku arutelu huvides Reformierakonna saadikule vajadusel ka selgitama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaane ning mida iga number täpsemalt tähendab.
Aivar Sõerd ütleb Delfile saadetud täiendavas kommentaaris, et Aas võiks pigem ise ennast asjadega kurssi viia. "Minister Taavi Aasale on vist uudiseks, et tekkepõhisele eelarvestamisele mindi üle juba 2017. aastal," märgib opositsioonisaadik.
Sellest ajast on eelarvestamise aluseks põhimõte, et eelarve tulud ja kulud kajastuvad majandustehingute tegemise hetkel, mitte siis, kui raha laekub või tehakse väljamaksed, teatab Sõerd. Ka ütleb ta, et tekkepõhise eelarvestamise printsiibist lähtudes pandi kokku ka kevadel valminud riigieelarve strateegia aastateks 2020-2023.
"Nii et eelarve raamatupidamisarvestuse põhimõtetest lähtudes on need igati võrreldavad dokumendid," sõnab Sõerd, kelle on enda sõnul võrrelnud kahte samadel alustel koostatud dokeumenti.
"Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi all oli näiteks kevadel järgmise aasta investeeringute tabelis kirjas investeering Pärnu Lennujaamale 17,3 miljonit eurot. Sügiseses eelarvedokumendis aga on see summa sealt kadunud ja viidud edasi 2021. aastasse. Sellest saab aru vaid selliselt, et rahastamise ajakava on muudetud, ehk nihutatud ajas edasi," märgib ta.
Sõerdi jaoks Aasa väidetes küsitavusi
Ka ütleb Sõerd, et kulud, mis selle nihutamise tõttu 2020. aasta eelarves vabanevad, lisanduvad 2021. aasta eelarve kuludele. Samasuunaline mõju on ka nende kahe aasta eelarve tasakaalunäitajatele. "Tekkepõhises raamistikus on seega 2020. aasta investeeringukulu kärbitud ja lükatud tulevikku, kus eelarvelist katet veel pole," sõnab reformierakondlane.
Nii on näiteks Tallinna Linnahalli 20 miljoni euro suurust investeeringut aasta võrra edasi nihutatud juba kolm aastat järjest. "Kas ka tekkepõhisele eelarvestmisele ülemineku tõttu?" tahab Sõerd teada, kelle sõnul võiks pigem minister Aas ennast kurssi viia enda koostatud eelarvedokumentidega.
"Sotsiaalmeedias kirjutab minister, et “Peame seni planeeritud Via Baltica 2+1 maantee ümber projekteerima 2+2ks." Eelarve seletutuskirjas on aga mustvalgel kirjas, et Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Võru-Luhamaa maanteed peavad aastaks 2030 olema välja ehitatud vähemalt 2+1 tasemel. Seega valmisolek, milleks raha on mõeldud, on 2+1. Miks on kirjas vähemalt “2+1”, aga mitte “2+2”, millest minister sotsiaalmeedias räägib?" tahab Sõerd teada.
Valitsus kiitis teisipäeval heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
