Vesiniku kütuseelementautode hiigelpanus sai suure tagasilöögi
Püüdes saada osa Lõuna-Korea soovist soodustada kütuseelemendiga sõidukite edukäiku, avas Sung Won mullu septembris Ulsani linnas vesinikutankla. Ja nüüd aasta hiljem, plaanib ta selle sulgemist, kirjutab Reuters.
Sungi vesinikutankla on Ulsanist üks viiest seal tegutsevast. Linnas asub Hyundai Motori suurtehas ning seal on rohkem kütuseleemendiautosid kui üheski teises Lõuna-Korea linnas. Jutt käib umbes 1100 autost, mille kütus on vesinik.
Valitsus maksis 2,5 miljonit dollarit ehk kuus korda rohkem kui elektriautoakude kiirlaadimisvarustuse eest kahele Sungi tankla kõrvale tekkinud vesinikutanklale, kus on pidevalt näha tankimas Hyundai Nexosid.
Kuigi valitsus maksis ka Sungile toetust vesinikutankla rajamiseks, ei suuda Sung jõuda kasumisse. Olemasolev varustus suudab pakkuda vesiniku vaid piiratud tankimiste arvuks. Valitsus otsustas kehtestada madala vesinikuhinna, et inimesed hakkaks seda kasutama.
„Ühelgi vesinikutanklal pole teist võimalust, kui lõpetada tegevus, kui just valitsus ei hakka kinni maksma tegevuskulusid,'“ lausus 32-aastane Sung Reutersile. „Vastasel korral muutub see koht lihtsaks kolme miljardi woniseks vanarauaks.“
Nagu veel sellistest takistustest oleks vähe, plahvatas tänavu vesinikuhoidla, mis tõi kaasa protestid valitsuse ja Hyundai ambitsioonika nullemissiooni kampaania vastu.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in on kuulutanud end vesiniku tehnoloogia maaletoojaks ning tema eesmärk on, et aastal 2030 vuraks teedel 850 000 kütuselemendi sõidukit. Seni pole veel kuigi kaugele jõutud, kuna seni on müüdud riigis vähem kui 3000 sellist autot. Jaapan, kus autoturg on kolm korda Lõuna-Koreast suurem ja kes on samuti suur kütuseelemendi soodustaja, plaanib samaks ajaks teedel näha vaid 800 000 sellist sõidukit.
Nii Lõuna-Korea valitsusele kui Hyundaile on see suur eksperiment. See autotootja on riigis ainus, kes sellele kallile tehnoloogiale panustab ning edu pole garanteeritud.
Moon plaanib kulutada 2022. aastani 1,8 miljardit dollarit, et subsideerida automüüki ja rajada vesinikutanklaid.
Subsiidiumid on kärpinud Nexo hinda poole võrra ja see on kasvatanud automüüki. Nexo maksab umbes 29 300 dollarit. Jaapani valitsus maksab kinni vaid kolmandiku Toyota Mirai FCVst, mis maksab umbes 46 200 dollarit.
Mais plahvatas Gangneungis valitsuse uurimisprojektis kasutatav vesinikumahuti. Plahvatuse tagajärjel hävis umbes poole jalgpallistaadioni suurune kompleks, tappes kaks inimest ja vigastades kuute. Esialgse uurimise põhjal toimus plahvatus seetõttu, kui hapnik leidis tee vesinikumahutisse.
Kuu aega hiljem lendas õhku Norras asuv vesinikutankla. Sel nädalal toimus ühes Lõuna-Korea tehases vesinikuleke ja ulatuslik tulekahju, milles said ränku põletushaavu kolm inimest.
Lõuna-Koreas hakkasid kodanikuliikumised nõudma, et nende lähedusse ei ehitataks vesinikurajatisi.
