Euroopas kuhjub kivisüsi. Eelistatakse üliodavat maagaasi
Saksamaast Hispaaniani eelistavad elektrijaamad söele maagaasi. Söehunnikud Rotterdami, Amsterdami ja Vlissingeni sadamates kerkisid läinud nädalal suurimaks alates juulist. Söe vähesemat laevadele laadimist soosis seni valitsenud pehmem ilm. Maagaasi kukkunud hind on muutnud selle soositumaks elektritootjate seas. Samal ajal söövad päikese- ja tuuleenergia üha väiksemaks fossiilsete kütuste turuosa.
Pea kogu aeg viiamse kümne aasta vältel on olnud Saksamaal odavam põletada räpast sütt, kuid olukord muutus tänavu, kuna maagaasi on külluses.
„Kuna üleilmsel turul on gaasiuputus, siis on see muutnud sütt kasutavatel elektrijaamadel majanduslikult üha raskemaks võistelda maagaasi põletajatega,“ teatas S&P Global Plattsi söeanalüüsi juht Joe Aldina.
Kolmes Hollandi sadamas oli 16. septembril kokku 6,5 miljonit tonni kivisütt. Veetase Kaubis Reini jõel on madalaimal tasemel alates detsembrist. Kõrge veetase on on hädavajalik söe transpordiks Saksamaa sütt põletavate elektrijaamade juurde.
Ühendkunigriigis kukkus söeelektrijaamade osa teises kvartalis elektritootmises alla ühe protsendi joone, mis on madalaim tase alates 19. sajandist.
Tänavu on Euroopasse saabunud rekordarvul veeldatud maagaasilastiga laevu. Lisaks on stabiilne gaasivoog Venemaalt ja Norrast aidanud gaasimahuteid täita tavatust varem. Tänavu on maagaasi hind kukkunud 60 protsenti.
„Euroopas on söepõletamine väga väike, sest maagaas on üliodav,“ ütles StormGeo vanemanalüütik Hans Gunnar Navik.
Kuigi viimase aja makrosündmused alates Prantsusmaa tuumaenergia pakkumise riskidest kuni Saudi Araabia rünnakute tagajärjel tõusnud naftahinnani peaks toetama söe hinda, on selle hind tänavu langenud 22 protsenti.
