Kinnisvaraportaal: klaasitud rõdu peletab korteriostjaid kui tuld
"Asi pole niivõrd klaasitud rõdus eneses, kui korteritüübis, mida ta sümboliseerib," rõhutas City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov. "Klaasitud rõdu käib kõige tüüpilisemalt kaasas 1970ndate lõpu Lasnamäe ja Õismäe korteritega, mida on aja jooksul küll renoveeritud, aga moel mis maksejõulisemat ostjat ei rahulda."
Nõukogude-aegseid klaasitud või kinni ehitatud rõduga kortereid pakuti esmaspäevase seisuga Tallinnas müügiks 180 tükki, keskmiselt 1595-eurose ruutmeetrihinnaga. Rõduta nõukogude aegseid kortereid aga keskmiselt 1920-eurose ruutmeetrihinnaga.
Pakkumishindade analüüs näitas, et ka n-ö tavaline rõdu pole nõukogude aegses paneelmajas müügiargument, sest nendega varustatud korterite keskmiselt 1660-eurone ruutmeetrihind jääb samuti märgatavalt alla rõduta korteritele.
"Nõukogude inimesele ei ehitatud rõdusid hommikuse espresso nautimiseks, vaid pigem pesu kuivatamiseks ja kolikambriks, ning kena lahtist rõdu teha on temast raske," selgitas Noppel-Kokerov. "Tänapäeva ostja kujutleb end kodu otsides rõdule pigem sõpradega pühapäevahommikust proseccot nautima kui moppi ja pesuresti hoiustama," lisas ta.
Kinniehitatud rõdudest on magalarajoonides paljudest tehtud ka nö toapikendus, mis võib aga korteriomanikule kulukaks osutuda, kui ühistu otsustab fassaadi või rõdusid renoveerida. „Rõdu on kaasomand isegi kui ta on toaga kokku ehitatud, ja kui fassaad või rõdud väljastpoolt korda tegemist vajavad, võib omanik seista uute kulude ja ümberehituse ees,“ selgitas Noppel-Kokerov.
Negatiivselt mõjutab nõukogude-aegsete korterite hinda ka lifti olemasolu. Liftiga majades müüakse kortereid keskmiselt 195 eurot odavamalt ruutmeetri kohta. "Ka lift on pigem sümbol kui põhjus: liftiga nõukogude-aegsed kortermajad on lõviosas "mägede" suured, 1980ndatest pärit napi privaatsusega majad," rääkis Noppel-Kokerov.
