Jaekaupmehed tahavad eestimaistele toidukaupadele madalamat käibemaksu
„Viimase kümmekonna aastaga on Eestis söök ja jook kallinenud kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2007. aastaga võrreldes on hinnatõus Eestis olnud 60%. Samal ajal on kaubandussektori juurdehindlused ühed ELi madalaimad,“ märkis kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil, illustreerimaks seda, et toidu käibemaksumäära järgi on Eesti Euroopa Liidus kalliduselt kolmas riik.
„Toidu kõrge hinna tõttu ei jaksa meie inimesed osta nii mitmekesist ja kvaliteetset toitu kui keskmine eurooplane,“ sõnas Peil. Toidukaupade hinnalangust ei prognoosi ka hiljuti KPMG läbiviidud küsitluses osalenud kaubandusettevõtete juhid: 40% hinnangul jäävad hinnad praegusele tasemele pidama, 60% arvates aga hinnatõus jätkub. Toiduainete odavnemist ei uskunud ükski valimis olnud kaupmees.
Küsitluses käsitleti ka teisi päevakajalisi teemasid kaubanduses, nagu e-kaubandus, konkurents välismaiste kaupmeestega, tarbijakäitumine, kaubanduspinna maht ja tööjõuprobleemid. Kiiresti arenev e-kaubandus moodustab täna enamikul kaupmeestel alla 10% käibest. Samas prognoosisid pooled kaupmeestest, et viie aasta pärast toimub 12-30% müügist e-kanalite kaudu.
„Globaalsed e-kanalid on üha paremini kättesaadavad ka Eesti tarbijatele ning neid kasutatakse aina enam,“ sõnas KMPG Baltic juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger. Ta nentis, et kui Amazoni ja teiste ülemaailmsete e-kanalite kauba kohaletoomise kiirus väheneb paarile päevale, satub Eesti kaupmees väga suure surve alla, kuna tal puudub võimalus pakkuda konkurentsivõimelist valikut ja hinda.
Natuke üle poole küsitlusele vastanud jaekaupmeestest ütles, et nad tunnevad, kuidas välismaised e-poed neile konkurentsi pakuvad. Kaupmehed tõid enda konkurentsieelistena võrreldes välismaiste e-poodidega välja kohaliku kauba, kiire tarne ning eestikeelse teeninduse.
Eestis tegutsevate suuremate jaekaubandusettevõtete juhtide seas viisid küsitluse läbi KPMG Baltics, Äripäeva teemaveeb kaubandus.ee ning Kaupmeeste Liit. Küsitlusse kaasati 25 kaubandusettevõtte juhti, kelle ettevõtted esindavad kokku enam kui veerandit Eesti jaekaubandusturust.
