Elektroonikatööstuse liidu hüüatus, nagu oleks tööstuspoliitika välja töötamine Eesti riigis anno 2019 surnud, ei vasta tõele. Minister Kert Kingo kutsel kogunes tööstuspoliitika juhtgrupp viimati suvel ja nagu kokkulepped ja ajakava ette näevad, toimub järgmine kogunemine novembris.

Mõneti on tööstuspoliitika kujundamine uus suund riiklike strateegiate kujundamisel. Oleme siiani lähtunud just ettevõtete, organisatsioonide ja huvigruppide reaalsetest väljakutsetest, vältides pimedas kabinetis dokumendi kirjutamist. Toimunud on kümneid erinevates formaatides infokorjet, mõttevahetusi, arutelusid.

Teadusrahastust pole Eestis viimastel aastatel kärbitud. Tõsi, nii teadlaskonna kui ettevõtjate soov oleks senisest suurem kasv. Aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mõistab muret vägagi hästi – ilma uuendusliku majanduseta me ei suuda teha kallimaid tooteid, saavutada suuremat lisandväärtust. Ka siin pingutame, et teadusarenduse toetust rohkem otse ettevõtetele suunata, et mõju reaalmajandusele oleks efektiivsem.

Välistööjõu kaasamisel oleme teinud ettepaneku töötada välja senisest liberaalsem süsteem, mis toetaks ka elektroonikatööstusele vajalike ekspertide kättesaadavust aastaringselt ning kaaluka majandusliku huvi korral võib ekspordimahtude järsul suurenemisel kaasata täiendavalt väliseksperte. Tegelikkuses on Eesti tööstuse suurim mure tööjõumahukus, mida riik koos töösturitega läbi digitaliseerimise vähendada püüab.

Tahame või mitte, aga suurim väljakutse ootab meid tehnoloogiate tormilise arengu ning madalsüsinikumajandusega. Nii meie Eesti kui meie lähimates konkurentriikide tööstusettevõtete ees ootab suur väljakutse – tagada tarneahelate ja protsesside efektiivsus ning suurenev tootearendusvõimekus. Need saavad olema kesksed teemad järgmistel kohtumistel.

Ministri kabineti ja majandusministeeriumi uksed on ja jäävad avatuks tööstusliitudele, et arutada konstruktiivselt ühe või teise tööstusharu arengusuundi ja erinevaid strateegiaid.