Eluplaan ellu: militaar- ja avaliku sektori kogemus lubab Eesti LED- infoekraanide tootjal hakata välisturge vallutama

Eesti turg on täis ning tuleb hakata eksporti arendama, tõdeb LED-infoekraane tootva Ampron Eesti üks omanik ning tegevjuht Gen Vagula.

“Tahame maailma suurimalt tootjalt Swarcolt infoekraanide valdkonnas vaikselt turgu ära võtta, üks sadam korraga,” lausus Vagula, lisades, et nad käisid hiiule ka koostööd pakkumas, kuid asja sellest ei saanud, sest firma toodab ka ise samas valdkonnas ja nägid neid pigem konkurentidena. Samas on märkimisväärne, et nii suur tegija Eesti mehed üldse jutule võttis.

2014. aastast tegutsev Ampron pakub rasketele ilmastikutingimustele vastupidavaid, moodsaid ja lihtsalt integreeritavaid LED infoekraane.

„Meie tooted ja lahendused on omas valdkonnas kindlasti maailmaklassis ning neil on suurimate konkurentide ees selgeid eeliseid,“ kinnitas Vagula, kes on kaheksa aastat töötanud militaarvaldkonnas ning ehitanud üles meie radariseire. Pärast seda oli ta kaheksa aastat Lennuliiklusteeninduse ASis hooldusjuht sidetehnika osakonnas, kus vastutas sertifitseerimise, hoolduse ja tehnilise toe eest.

„Mul oli ammusest ajast eluplaan valmis. Et olen alguses militaaris, siis tsiviilpoole peal ja edasi lähen saadud teadmistega oma asja tegema,“ kirjeldas Vagula, kes vastutab Ampronis äriarenduse, turunduse ja tootmise eest.

Teine omanik, tootearenduse, tehnilise toe ja tootekvaliteedi eest vastutav Ollar Roovik on samuti osalenud Eesti õhuväe seirevõimekuse loomisel ning hiljem juhtinud kaitseministeeriumi hangete osakonnas olulisi ja mahukaid projekte, muuhulgas Ämari lennubaasi navigatsioonisüsteemi hanget ja teostust.

Nii, et mõlemad mehed on oma varasemad kogemused edukalt isiklikku ettevõtmisse rakendanud. „Olime varem kliendi poolel ning nüüd oskame tootja poolel paremini kliendi vajadusi näha,“ ütleb Vagula.

Amproni käive kasvas Äriregistri andmetel eelmisel aastal 1187,2% 693 233 euroni ning puhaskasumit teeniti 274 198 eurot tunamulluse pea 200 000 euroni ulatunud kahjumi asemel.

Alguse sai ettevõtmine sellest, et kodumaisel turul oli reaalne vajadus kvaliteetsete, moodsate ja lihtsalt integreeritavate infoekraanide järele. Nagu näiteks infoekraanid Goswifti piirijärjekorra süsteemile või Targa Sadama lahendusele.

Ettevõttel välja arendatud oma kommunikatsiooniprotokoll, mis lihtsustab integreerimist kolmandate osapoolte tarkvaralahendustesse. Pakutakse nendel põhinevaid täislahendusi lennundusse ja Targa Linna temaatikaga seonduvasse valdkonda.

Seniste olulisimate projektidena toob Vagula välja Tallinna Lennujaama ohutusteadete täislahenduse ja jäätõrje infosüsteemi lahenduse. Lisaks on LED infoekraanid osa Targa Sadama lahendusest, mille peateostajad olid Nortal AS ja Hansab AS. Amproni ekraanid on kasutusel Tallinna Sadama A- ja D-terminalis ning saartega ühendiust võimaldavates sadamates. Kokku on Eesti sadamates üle 300 ekraani. „Meil vedas, et Hansab meid kui kodumaist tootjat usaldas,“ ütleb Vagula.

Teistest riikidest toob Vagula välja osa Goswift OÜ piirijärjekorra lahendusest Leedu piiripunktides ja Soomes Vaalimaa piiripunktis. Nende peamisteks klientideks on täislahenduste pakkujad, kelle lahenduse üheks osaks on LED infoekraan. Lisaks täislahenduste kliendid, kelleks võivad olla lennujaamad, sadamad, logistikaettevõtted, linnad või omavalitsused.

Amproni toote teeb eriliseks see, et nad suudavad toota täpselt kliendi vajadusele vastavas suuruses ekraane. Tooted disainitakse ning pannakse kokku Tallinnas. Ekraanidel saab mugavalt kasutada palju erinevat graafikat ning visuaalseid lahendusi ning need võimaldavad reaalajas infovahetust. Mis näiteks sadamas autoga laevale sõites on väga oluline, teeb laevale mineku kiiremaks ning kliendi jaoks mugavamaks. Amproni ekraan on õhuke ning ekraani tekst absoluutse valge värvusega.

Vagula sõnul on konkurendid pidanud kvaliteedis tagasi andma, sest kliendid ei taha selle eest maksta. Kas ka neid sama oht ei ähvarda? Vagula sõnul ei saa seda päriselt välistada, kuid hetkel selliseid plaane küll veel ei ole. Eksporti arendama hakati alles nüüd, sest oodati, et nende lahendused oleks Eestis vähemalt kolm aastat töötanud.

Praegu tegelebki Ampron sisenemisega Põhjamaa riikide, Suurbritannia, USA, Aasia ja Ladina-Ameerika turule. Suurbritannias on neil kolmeliikmeline äriarendusmeeskond ning USA turule sisenemisel aitab EAS. Aasia ja Ladina-Ameerika turgudele pääsemisega tegeletakse omal jõul ning koostööd tehakse ka Tehnopoliga.

Lumehelbekesed on teretulnud

Kui tavaliselt kurdavad ettevõtjad tööjõunappuse ning noorte inimeste heitliku meele ja vähese pühendumise üle, siis Ampron on valinud teise tee ning arvestabki sellega, et noored inimesed tahavadki ettevõttes töötada lühikest aega.

„Sain juba alguses aru, et mina ei saa sellega võidelda,“ tõdeb Vagula trendide kohta tööjõuturul. Enda sõnul parima personalikultuuriga ettevõttest ehk Lennuliiklusteenindusest tulnud mees selgitab, et firmas tehakse põhitöö ära disainis, tootmisprotsessis kasutatakse aga LEAN tootmise põhimõtteid. Tootmisprotsess on kohandatud tänapäevasele personalile, kus töö peab olema huvitav, lihtne ja toreda töökeskkonnaga.

„Etalon, mille järgi tootmisprotsessi sätin on noor äsja keskkooli lõpetanud tüdruk, kes tuleb tootma ja peab ühe päevaga selgeks saama, mis ta teeb. Ja see peab olema talle meeldiv ja tore,“ selgitab Vagula.

„Oleme aktsepteerinud tänapäevase noore inimese soove, et nad ei soovi aastaid ühes ettevõttes tegeleda tootmistööga. Sellest tulenevalt teemegi endast kõik, et koosoldud aeg, olgu selleks paar nädalat, kuu või kaks, oleks võimalikult meeldiv ja kasulik mõlemale osapoolele,“ lisab ta.