Valge sai ja rukkileib taanduvad eestlaste toidulaualt

Viimane kümnend on kahandanud Eesti elanike leiva-saiasöömist umbes kolmandiku võrra. Iseäranis on vähenenud tavalise valge saia ja klassikalise rukkileiva söömine, nende asemele on tulnud seemneleivad ja sepikud, ent neidki süüakse kokkuvõttes vähem kui varem, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Kui veel sada aastat tagasi võis taluperemees põrutada rusikaga lauale ja küsida nõudlikult, kus must leib on, siis seda, et klassikaline rukkileib ka 21. sajandil eestlase "DNA-sse" kuuluks, enam kindlalt väita ei saa.

Viimase kümne aasta jooksul on meie toidueelistused läbinud tugeva uuenduskuuri ja pühkinud tavalise rukkileiva ning lihtsa valge saia meie toidulaualt. Mitte küll täielikult, ent siiski on nende osakaal tugeva languse läbi teinud.

Leiburi toodangus tähistab lihtsat klassikalist rukkileiba Toolse leib. "Selline toode, nagu ta praegu on, sureb tõenäoliselt välja," ütleb Leiburi juht Asso Lankots otsekoheselt. Ta tunnistab, et iga toode, ka klassik, vajab ajaga kaasaskäimist. Toolse leib seda aga teinud ei ole.

Ka valgest jahust tavaline Kirde sai tegi aastaid tarbimises langust. Eesti leiva-saia tarbimise kõige mustemad päevad on aga möödas, kõige hullem oli selle kümnendi keskel ehk kolm kuni viis aastat tagasi, kui ühiskonda haaras moehaigus - hirm gluteeni ees.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.