Raivo Hein pensionireformist: 30 aasta pärast on meil suur hulk pensionäre, kes tulevad tänavale protestima ja nõuavad endale pensionitõusu
„Ma mäletan, kui ma olin väike ja vanemad õpetasid mulle, et sa pead hakkama oma taskurahast natuke säästma – iga nädal, kui sa saad kaks rubla, siis pane 50 senti kassasse,” meenutas investor Raivo Hein reedel toimunud Luminori pensioniteemalisel hommikukohtumisel, kus arutleti Eesti pensionisüsteemi tuleviku üle.
„Ma korjasin päris pikalt seda raha. Õnneks tol ajal ei olnud kõiki neid muid muresid – investeerimine ja aktsiaturud –, nii et lõpuks sai see raha ikkagi poodi viidud,” rääkis Hein, kes täna on aga veendunud, et säästmisel ei ole mingit mõtet, kui sa ei tegele investeerimisega.
Raha viiakse poodi, hambaarstile ja soojale maale
„Ilmselt see on üks põhjus, miks me ei saa rääkida säästmisest eraldi. Säästmine ja investeerimine on kaks kinnast, mis peavad korraga käes olema. Ilma selleta ei ole säästmisel mõtet – kui sa investeerida ei kavatse, siis loomulikult, vii poodi,” leidis investor.
Ka ütles Hein, et tema usub, et pärast 1. jaanuari suur osa eestlasi just seda oma teise pensionisambasse kogunenud rahaga teebki. „Või viiakse hambaarstile. Või viiakse soojale maale,” loetles ta. Seda, et eestlased hakkavad seda raha investeerima, ta ei usu, kuna meile ei ole kunagi seda õpetatud. „Koolis ei õpetata investeerimist,” põhjendas ta.
Pikas perspektiivis toob see Heina sõnul kaasa aga olukorra, kus meil on 30 aasta pärast väga suur hulk pensionäre, kes tulevad tänavale protestima ja nõuavad endale pensionitõusu. „Ja nõuavad tasuta hambaravi. Ja nõuavad veel kõiki muid toetusi, mida riik peaks neile hakkama maksma sellepärast, et neil ei ole mingit lisatulu,” märkis ta.
Sellest hoolimata soovitas Hein siiski inimestel pensioni kogumist jätkata ja reformist mitte välja teha. “Kui vaadata statistikat, siis millised portfellid on aja jooksul kõige rohkem tootlust tekitanud? Need, mis on ära unustatud või need, mille omanikud on surnud. Me muudame siin 20 aastat vana süsteemi, aga süsteem ise on nagu liitintress – see hakkab tööle lõpus. Peaksime vaatama tulemusi 50-70 aasta pärast,” rääkis Hein.
“Praeguse reformi tagajärgi võiks samahästi kohvipaksu pealt ennustada. Me ei tea, kuidas hakkavad pangad käituma, kuidas hakkavad inimesed käituma. Räägime rahade investeerimisest, aga vaadake kasvõi Äripäeva Toomast, kes on 20 aastat portfelli kasvatanud – see on täiskohaga töö,” lisas investor.
Endine Eesti Panga president Ardo Hansson märkis sama diskussiooni käigus, et ta saab aru, kust tulevad need tänased jutud, et säästa ei ole mõtet, mõistlikum on tarbida. „Kui me mõtleme, et see perspektiiv pensionide puhul on 40 või 50 aastat – kui sa alustad kuskil 20-aastaselt ja 65- või 70-aastaselt lähed pensionile – lühiajaliselt ma mõistan seda,” rääkis ta.
Samal ajal pole aga demograafilised trendid – mis olid omal ajal teise samba reformi aluseks – Hanssoni sõnul kuskile kadunud, me siiski elame vananevas ühiskonnas. „Kui sa ei säästa, hakkad neid sambaid võrdlema ja jätad vastamata selle küsimuse, kuidas me paarikümne aasta pärast ühiskonnana toime tuleme, ma arvan, et ilma nende säästudeta on need valikud päris kohutavad,” leidis endine keskpanga juht.
Kuidas seletada 30 aasta pärast lapsele, miks tema peab sinu pensioni maksma?
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani lisas, et oluline on ka aru saada, et säästmise mõttekus ei ole kuskile kadunud. „Olgu kas või madratsi vahel – see mõttekus ei tohiks olla kuidagi muutunud, olgugi, et intressimäärad on madalamad või kõrgemad,” rääkis Pikkani. Tema sõnul ei ole tulevikus muud varianti, kui et iga inimene peab ise oma pensioni eest ise vastutama ja seetõttu ka ise säästma.
„Mis ma loodan, et lähiaastail toimub, on kindlasti diskussioon selle üle, mis on need valikud ja ka see sõna – vastutus – mis on ka täna siin mitu korda läbi käinud: ikkagi aidata inimestel selgeks saada, mis on vastutus, millega nad silmitsi seisavad,” ütles Pikkani.
„See on justkui okei, et ma anname inimestele palju vabadust, aga pension, selle kogumine ei puuduta ainult mind, vaid ka isikuid, kes on ümber minu. Kui mina otsustan täna mitte koguda iseenda pensioniks, siis keegi peab selle kinni maksma. Kuidas ma seletan oma lapsele 30 aasta pärast, miks tema peab maksma pensionit sellele isikule, kes otsustas täna selle raha välja võtta ja soojale maale viia,” tõi Luminori pensioniüksuse juht välja.
Vaata kogu Eesti pensionisüsteemi tuleviku arutelu lähemalt juuresolevalt videosalvestuselt.
