ÄRILEHT BRÜSSELIS | Europarlamendi asepresident: Greta Thunberg ja reedeti streikivad koolinoored muudavad poliitikute jaoks raskete otsuste langetamise möödapääsmatuks

Kui seni on kliimapoliitika rakendamine olnud üleilmselt komplitseeritud seetõttu, et poliitikud peavad võimul püsimiseks valima oma lühiajalise poliitilise mandaadi ning pikaajaliste poliitikaeesmärkide vahel, siis täna on kliimateemal tänu noore põlvkonna eestkõnelejatele nii suur tähelepanu, et see on muutnud poliitikute jaoks võimatuks eirata pikaajalist plaani, leidis eile Brüsselis alanud piirkondade ja linna nädala avaüritusel Euroopa Parlamendi asepresident Klára Dobrev.

„Küsimused, mis inimesi praegu huvitavad, on: kas [Euroopa] parlament on piisavalt jõuline, kas meie liikmesriikide presidendid ja peaministrid on piisavalt julged – kas nad on aru saanud, kui olulisi otsuseid nad peavad tuleviku osas peagi langema hakkama,” rääkis Ungarit esindav ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Euroopa Parlamendi asepresident Klára Dobrev Euroopa piirkondade ja linnade nädala avapaneelis eile pealelõunal.

Jutt käis kliimateemast, selle olulisusest Euroopa Liidu edasiste poliitika kujundamisel ja otsustest, mis on vaja lähiajal selle osas langetada. „Ma saan sellest murest aru, sest see on kaasaegse demokraatilise protsessi üks suurimaid paradokse – poliitikutel tuleb valida lühiajalise poliitilise mandaadi ja pikaajaliste globaalsete eesmärkide vahel. See on konflikt, millega iga poliitik peab silmitsi seisma,” lisas Dobrev.

Ungari eurosaadik märkis, et kuigi ka varasemalt on valijad tundnud mured kliimamuutuste pärast, pole seni olnud poliitikutel piisavalt julgust, et langetada raskeid otsuseid, kus nad peavad valima omaenda lühiajalise mandaadi ja pikaajaliste poliitikaeesmärkide vahel. „Mina olen täna optimistlik – mitte naiivne, aga optimistlik –, sest poliitikas on toimumas suur muutus,” sõnas Dobrev.

„Nimetage seda Greta Thunbergi järgi või miljonite koolinoorte järgi, kes tulevad peaaegu igal reedel üle maailma kliimamuutuste vastu võitlema, või nimetage seda ülekaalukaks avalikuks huviks – aga mida ma tahan öelda kõigile Euroopa poliitikutele – muutus on toimumas, nüüd sõltub teie lühiajaline mandaat teie pikaajalistest lubadustest kliimamuutuste osas. Sellepärast ma olengi optimistlik,” rõhutas Ungari eurosaadik.

Dobrev tõdes, et loomulikult ei ole kliimaneutraalsusele üleminek niivõrd lihtne, kui ta sõnades kõlab. Ta tõi välja Kesk- ja Ida-Euroopa majandused, mis on väga süsinikumahud. „Kui me räägime kliimamuutustest ja kliimapoliitikast, siis ei räägi me ainuüksi päikesepaneelidest ja metsamajandamisest – mis on muidugi ka oluline –, rohepoliitika on makromajanduslik poliitika, mis nõuab väga keerulisi, struktuurseid muutusi ühiskonna tasandil,” märkis ta.

Eile Brüsselis alanud ja neljapäevani kestev Euroopa piirkondade ja linnade nädal toimub juba järjekorras 17. korda. Igal sügisel oktoobris aset leidva neljapäevase ürituse käigus saavad kohalike omavalitsuste ametnikud, eksperdid ja teadlased tutvustada häid tavasid ning teadmisi regionaal- ja linnaarengu alal ning anda sisendit EL-i ühtekuuluvuspoliitika arendamisse.

2003. aastal esmakordselt aset leidnud üritus on aasta-aastalt vaid kasvanud – sel aastal küündib sellel osalejate arv üle 9000 inimese, esindatud on 27 liikmesriiki ning nädala raames toimub üle 400 erineva arutelu. Euroopa Komisjoni kinnitusel on piirkondade ja linnade nädal suurim üleeuroopaline avalik üritus omataoliste seas.