„Lühidalt öeldes on juhil autoga liiklemiseks vaja juhiluba ja tervisetõendit. Samuti peab sõidukil olema kehtiv tehnoülevaatus ja kindlustus,“ kinnitas Asi. Iga liikleja peab seejuures olema kursis kõigi vajalike dokumentide kehtivusajaga. Juhul kui üks neljast vajalikust dokumendist kehtiv pole, siis autorooli istuda ei tohiks.

„Kogemus näitab, et kõige suurema üllatusena tabab juhte reeglina tervisetõendi kehtivuse lõppemine. Kuna see tõend kehtib tavaliselt väljaandmisest alates väga pikalt ning seda kaasas ei kanta, siis inimlikult ununevad ka kehtivusajad,“ rääkis Asi. Oluline on meeles pidada, et tervisetõend ja juhiluba ei pruugi olla sama kehtivusajaga. Kui tervisetõendil pole märgitud kehtivuse lõppu, siis kehtib see sama kaua kui juhiluba.

Kehtib, aga kas ka kaasas?

Liiklusseadus ütleb, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Ent üle riigipiiri sõites tuleb juhiluba igal juhul kaasa võtta.

Isikut tõendava dokumendi olemasolu korral ei ole ka Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik. Seda küll vaid juhul, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib samal ajal sõidukis.

„Seega peab sõiduki registreerimistunnistus Eestis sõites kaasas olema, kui auto omanik või kasutaja ei viibi sõidukis. Sel juhul tõendab tunnistus, et te omate õigust seda autot kasutada. Kindlustuse poliisi pole vaja autos väljatrükituna kaasas kanda. Samas näitab igapäevane elu, et õnnetuse korral ei suuda inimesed esimese hooga isegi meenutada, kus nende kindlustus sõlmitud on. Siis on hea paber välja võtta ning sealt kasvõi kontakte otsida,“ lisas Asi.