Eesti inimesed söövad endiselt liiga palju liha, kuid viimasel ajal on asjad muutuma hakanud

Tervise arengu instituudi uuringu järgi tarbisid Eesti täiskasvanud mehed kaks ja naised poolteist korda rohkem lihatooteid, kui on soovituslik.

Eesti 2015. aasta toitumis- ja liikumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud sööma päevas keskmiselt üks-kaks portsjonit liha (portsjon linnuliha on 60 g, punast liha 35 g ja lihatooted 30 g). Kusjuures rohkem tuleks süüa linnuliha (2/3 portsjoneid) ja vähem punast liha (1/3). Lihast ja linnulihast valmistatud tooteid (vorstid, pihvid jms) võiks tarvitada väiksemates kogustes ja harvem, sest need sisaldavad tihtilugu palju soola ja/või rasva.

TAI toitumisuuringute osakonna spetsialisti Heidi Roosi sõnul on toidugrupil „kala-muna-linnuliha-liha” meie toidulaual sama oluline roll kui ülejäänud neljal põhigrupil. Need on teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piimatooted ja toidugrupp lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnetega. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse järgi ei tohiks punast liha süüa üle poole kilo nädalas. See soovitus põhineb uuringutel, mis näitavad, et väga suured punase liha (eriti just töödeldud liha) kogused suurendavad jämesoolevähi riski. „Peale selle on lihatooted tihtipeale suure küllastunud rasvhapete ja soola sisaldusega. Liigne soola tarbimine võib näiteks aga tõsta vererõhku,” hoiatab Roos.