Eestis kaks elu ja Euroopa liidus veel kolm võtnud listeeriabakteri päritolus kahtlustab Veterinaar- ja Toiduamet üht Eesti kalatööstust, M.V.Wooli. Amet leidis kontrollimise käigus taas listeeriaga nakatunud toote, mille kohta ettevõte ütles, et kõnealune partii asub endiselt tehases.

M.V.Wooli kinnitas, et tegu oli ühe tootega, millest võeti viis osaproovi ning millest üks näitas listeeria sisaldust. Proovidega ei määratud listeeriabakteri tüve ega arvukust toote ühes grammis, kus kehtib Euroopa Liidu piirmäär 100 ühikut (Lm (cfu/g)), mis on ka tarbijale ohutu. Samal ajal võttis VTA jaekaubandusest proove, mis osutusid kõik puhtaks.

Millega tegu?

Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjutab, et listerioosi tekitab bakter nimega Listeria Monocytogenes ja see on üks kõige ohtlikum toidu kaudu leviv haigus terves maailmas. Kuigi haigus on väga harv, võib see olla siiski surmav.

Erinevalt teistest toidu kaudu levivatest bakteritest võib listeeriabakter paljuneda isegi madalatel temperatuuridel ehk külmkappides. Haiguse võib saada toidust, aga ka inimeselt-inimesele, ka rasedatelt sündimata lapsele.

Listerioos avaldub kahes erinevas vormis: invasiivne ja mitteinvasiivne. Mitteinvasiivne listerioosi sümptomiteks on kõhulahtisus, lihasvalud, peavalu ja palavik. Sümptomid avalduvad tavaliselt paari päeva jooksul ja haigus tekib, kui süüa toitu, milles on kõrge doos listeeriabaktereid.

Invasiivne listerioos tekib tavaliselt inimestel, kellel on nõrk immuunsüsteem: vanurid ja lapsed, rasedad ning vähiravi saavad inimesed. Sümptomid on meningiit, palavik, lihasvalud ja veremürgitus. Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni kolme kuuni.

Listeeriabakterit on leitud valmistoodetes nagu liha, pasteet, suitsutatud kala, piimatoodetes, kalas, salatites ja puu- ning juurviljades.

Varakult diagnoositud listerioosi saab ravida antibiootikumidega.