SEB väitel kindlustavad vaimselt häiritud inimesed ennast üha sagemini
Viimase 10 aastaga on neli korda tõusnud nende kindlustajate arv, kes on märkinud, et neil on diagnoositud vaimse tervise häire, teatas SEB Elukindlustus.
Praeguseks on keskmiselt iga kümnes SEB kindlustusklient kogenud vaimse tervise probleeme. „Ka elukindlustuses näeme klientide arvu tõusu, kel diagnoositud vaimse tervise häire, mis omakorda võib olla põhjuseks teistele haigustele,” rääkis SEB Elukindlustuse riskihindaja Anu Meier. „Depressiivsetel inimestel on sageli probleeme enese eest hoolitsemisega, ei jälgita tervislikku toitumist, katkestatakse trennis käimine, hooletusse jäävad suhted teiste inimestega, tarbitakse rohkem alkoholi, suureneb traumaoht ning ei järgita arsti soovitus.“
Haigekassa andmetel on viimase viie aastaga ainuüksi ärevushäirete esinemissagedus kasvanud keskmiselt 12% ning keskmiselt pikenenud on ka inimeste töövõimetus, mis ulatub tänaseks keskmiselt 31 päevani.
Viimaste aastate vaimsete tervisemurede tõusu aitavad Meieri sõnul põhjendada parem arstiabi kättesaadavus ja laialdasem probleemi teadvustamine ühiskonnas. Samas esineb jätkuvalt valehäbi ja teadmatust abi vajadusest ja võimalustest. Sageli ei osata pöörata tähelepanu depressioonist tulenevatele muudele terviseriskidele, nagu üldine immuunsuse nõrgenemine, uneprobleemid, vererõhu tõus jne.
„Rääkides tööstressist või läbipõlemisest, on hea teada, et emotsioone, eelkõige negatiivseid emotsioone (hirm, viha, kurbus jne.) teadvustades ja nendega tegeledes, on võimalik tõsiseid vaimseid probleeme ära hoida., “ lausus Confido psühholoogiline nõustaja Tiina Keskküla.
Haigekassa andmetel on Eestis kõige sagedasemad vaimse tervisega seotud diagnoosid neurootilised ja stressiga seotud häireid ning meeleoluhäireid, seal hulgas ärevushäired ja depressioon. Viimane on WHO andmetel töövõimekusele kõige negatiivsemat mõju avaldav haigus kogu maailmas*, mille all kannatab kokku üle 300 miljoni inimese**. Eestis oli 2018. aastal ärevushäireid põdenud kokku üle 6 200 inimese, kellest keskmiselt on 70% naised ja 30% - mehed. Kokku anti 2018. aastal neurootiliste, stressiga seotud ja meeleoluhäirete tõttu ligi 12 000 haiguslehte ja püsivalt vähenenud või puuduv töövõime määrati Eesti Töötukassa hinnangul 7700 inimesele.
